Peale ehitusteatise kooskõlastamist EHR-is ja ehitustööde lõpetamist (loe: seadme paigaldamist) tuleb esitada EHR-is ka kasutusteatis nii üleandmise ja vastuvõtmise aktiga, paigaldusjuhendiga, hooldusjuhendiga ning kaablite ja torude sertifikaatidega, mis tõendavad ära nende tuletundlikkuse. Kasutusteatisele tuleb alati juurde lisada ehitusteatisega kooskõlastatud ehitusprojekt. Lisaks võib kohalik omavalitsus juurde küsida ka mürataseme mõõdistuspassi.
Peame vajalikuks selgitada, et enne ehitusseadustiku jõustumist (jõustus 01.07.2015) paigaldatud õhksoojuspumba seadustamise eest võib kohalik omavalitsus rakendada ka riigilõivu 500 eurot. Meie kogemus näitab, et väiksemates kohalikes omavalitsustes jäetakse riigilõiv rakendamata, kuid seaduslik alus selleks on olemas.
Samuti pole välistatud, et kohalik omavalitsus nõuab ümberehitamist, mis tähendab, et väline agregaat tuleb viia hoone fassaadilt eemale või varjestada fassaadiga ühes toonis oleva materjaliga. Halvimal juhul leiab kohalik omavalitsus, et õhksoojuspump ei ole sobilik piirkonda ning seade tuleb hoopis eemaldada. Selline olukord võib tekkida piirkondades, mis on kultuurilises mõistes väärtuslikud (miljööalad) või hoone ise on kaitse all olev objekt.
Oluline on teada ka asjaolu, et kui sa soovid oma kinnisvara müüa ja selle ostu soovitakse finantseerida pangalaenuga, siis võib just omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspump olla see, mille tõttu finantseeringut ei anta.
Kokkuvõtvalt saame öelda, et õhksoojuspump tundub olevat küll seade nagu iga teinegi, kuid tegelikult loetakse soojuspumba paigaldamist siiski hoone ümberehitamiseks ning kui seda ei tehta asjatundlikult, siis võib see kaasa tuua oluliselt suuremad kulud, kui asi koheselt õigesti teha. Ainult nii saab vältida edaspidiseid konflikte kohaliku omavalitsusega, kuid sama oluline on säilitada head suhted ka naabritega.