Ära maga maha – parim aeg vihta teha!

• Kask on levinuim puu, millest saunavihtu tehakse. Sobiv on ka tamm ja pärn.
• Kuivatada tuleb vihtu pimedas õhurikkas kohas, paarikaupa kokku seotult.
• Viha ettevalmistamisest sõltub, kui kaua see saunas kuumaga vastu peab.

«Kahe jaani vahel,» teatab Setomaa vihameister Mihkel Külaots selge sõnaga. See on vastus küsimusele, millal tuleb vihta teha. Ega siin pole aega kaotada, eestlaste jaanipäevaga läks aeg tiksuma ja vene kalendri 6. juuliga saab otsa. Setod on ajast aega harjunud elama ja toimetama kahe kultuuriruumi ristumiskohas.

Kui uurin vihategemise parimaid nippe, siis ülearu varmalt ei kipu neid jagama keegi. «Igal meistril on omad nõksud, neid ei jagata kellelegi,» ütleb rohkem kui viiskümmend aastat vihtasid valmistanud Setomaa mees. Viimaks ta siiski leebub ja räägib omad põlvest põlve pärandatud vihatarkused ära.

21 noort oksa

Vihta saab valmistada õige mitmest puust, aga tema sõnul on klassikaline kaseviht ikka kõige mõnusam. «21 oksa läheb vihta,» juhendab meister. «Ja noore kase küljest tuleb need lõigata. Vanad kased viha jaoks ei sobi.» Päris igasugune oks ei passi viha tarbeks samuti – õige vihaoks tuleb valida natukene kaharam. «Päris sirgest oksast vihta ei tule!» Ja urbasid ei tohi oksal olla.

Edasi tuleb oksad kenasti kimpu sobitada, nööriga kokku siduda ja kuivama panna. «Kaks vihta paned omavahel kokku ja õrrele kuivama,» õpetab Külaots. «Varjulisse kohta tuleb panna. Päike ei tohi peale käia, aga tuul peab olema.»

Just praegu on parim aeg vihta teha! Vihad Viljandi turul.  Foto: Elmo Riig/Sakala

Kogu talve vihavarud on praegu tark ette valmis teha. Suve suur luksus on aga see, et saab suisa värske vihaga sauna minna. «Praegu ma teen igaks saunakorraks uued vihad,» räägib Külaots. «Värsket vihta ei pea kuuma vee sisse panema, külm vesi peale, ahju peale ja ongi vihtlemiseks valmis. Aga juuli lõpus juba läheb leht karedamaks, siis on vaja kuuma vee sees viht ette valmistada.»

Kui vihad on talveks valmis tehtud, tuleb neid ka targalt kasutada – ainult siis on saunamõnu täielik ja viht peab ka vaprasti vastu. «Kui viht on valesti ette valmistatud, jäävad ainult rootsud järele,» hoiatab Elamusspa saunameister Artur Timofejev muiates. «Õige ettevalmistus on asja võti. Siis saab sama vihta kasutada viis saunapäeva.»

Rootsud ja peks

Vihtade ettevalmistamiseks on asjatundja sõnul kolm moodust. Kui aega on piisavalt, tasub kuivatatud viht ööpäevaks külma vette likku panna. «Siis ta imab niiskuse endasse ja kestab kõige kauem. Keskmine variant toimib siis, kui saunani on aega tunnike – vihad pistetakse likku tulisesse vette, lehed ees, kõigepealt. «See tõmbab lehed pehmeks. Peale seda asetada vihad kaussi teistpidi – käepide ees, et vesi imenduks okstesse ja muudaks need elastseks. Mõlematpidi hoia umbes pool tundi.» Vahetult enne sauna pane viht jääkülma vette ja lavale mine sama veega. See tõmbab lehed kinni ja viht püsib kauem.

Kõige kiirem viis viht pehmeks saada on panna see juba sauna minnes kuuma vette, tõsta viht kerise kohale ja valada leili läbi viha. Enne vihtlemist veel korra jääkülma vette, et lehed kinni tõmbaks.

«Kui vihta kasutama hakkad, siis sopsuta ta esmalt kerise peal kuivaks. Viga on see, kui liiga märja vihaga vihtlema kukud – siis ta on raske ja murdub.»

Pärast vihtlemist tuleks viht taas likku panna. Ja pärast saunaõhtu lõpetamist pane viht puhkama – tasasele pinnale, kus käib ülevalt ja alt õhk läbi. «Mitte rippuma, vaid lebama,» soovitab saunameister. Kui viht on kenasti puhanud ja kuivanud, saab seda tema sõnul taas kasutada nagu uut vihta.

Kuidas vihta teha

• Vihta tasub teha 23. juuni ja 6. juuli vahel.
• Vali noor puu.
• Vihta läheb 21 kaharat oksa.
• Sobita need kimpu ja seo nööriga tihedalt kokku.
• Kaks vihta kokku ja õrrele kuivama.
• Vihtu kuivata varjus, tuule käes, päikese käest peidus.
• Enne kasutamist pane viht ööpäevaks likku.
• Pärast saunapäeva pane viht puhkama ja saad teda taas kasutada nagu uut.

Timofejevi sõnul on rahva seas liikvel vihtlemisviise, mis pole ülemäära mõnusad ega ka kasulikud. Aga miskipärast usutakse vahel, et mida kõvemini virutad, seda parem mõju. Nii see siiski pole. «Palju praktiseeritakse tugevat peksmist,» märgib mees. «Seda võib teha, aga sel juhul peab viht olema õigesti ette valmistatud – muidu jääb vihast kohe ainult roots järele. Vihtlemine võiks toimuda mitte tugevalt, vaid masseerivalt. See mõjub nahale toniseerivalt ja turgutab tervist palju paremini.»

Artur Timofejev teab, mida räägib, kuna on Elamusspa meeskonnaga saunasaladustesse põhjalikult süvenenud. Lisaks sadu aastaid vanadele Eesti traditsioonidele on uuritud ka kogu Euroopa leilivõtmise tarkusi ja kõige selle teaduslikku tausta.

«Meestele meeldib teineteist kuuma leiliga üle trumbata. Kuid väga kuum saun polegi kõige kasulikum,» teab Timofejev. «Tervise seisukohast on parim hoopis 65–70-kraadine leil – inimorganism ja nahk toimib seal kõige paremini. See on kinnitatud väide, seal on suur teadus taga. Hea leil pole siis, kui kohe nahk on märg. Higistama hakkad sa ikka, aga läbi pikema aja. Ja siis jõuab leili ka parajalt pikalt võtta, 10–15 minutit. Väga kuumas ei jaksa nii kaua olla, kui kasulik oleks.»

Erutab meeli

Oluline põhjus, miks vihtasid teha ja saunas kasutada, on see, mismoodi vihtlemine meeltele mõjub. «Aroom on suur osa vihtlemise rituaalist,» rõhutab saunameister.

«Hea lõhn erutab meeli. Ja just see, millist aroomi eelistada, mängib suurt rolli selles, millise puu viht valida.

Meie jaoks on tammeviht kõige levinum – ta annab imehea aroomi ja leht on suur, väga hea vihelda. Armastatakse ka pärnavihta – imehea magus mekk. Kasevihal on ka omad fännid, jälle teistmoodi hea lõhn. Kask ajab veidi rohkem lehti.»

Tammevihal on omad eelised – leht on suurem ja lehti pudeneb leiliruumi vähem. Foto: Shutterstock

Mihkel Külaots on aga klassika usku: «Kaseviht on kõige parem viht!» Kes soovib rohkem eksperimenteerida, võiks proovida kadakat. Viimane on veidi äkilisem ja annab ka kooriva efekti. «Ka kuuseoksa saab saunas kasutada – keha koorimiseks. See pole otseselt viht, aga samuti aromaatne osa rituaalist,» soovitab Timofejev. Eukalüpti küll meie metsast ei korja, aga saunamõnu saab sellegagi – lisaks ravib eukalüptiviht külmetust, leevendab reumat ja lihasevalu ning mõjub põletikuvastaselt.

Ja klassikaline kaseviht on samuti mitmekülgselt võimekas terviseturgutaja. Lisaks sellele, et kases sisalduvad õlid ja vitamiinid teevad naha siidiseks, laiendavad need bronhe ja parandavad hingamist. Aroomikokteil tõstab tuju.

Ja kui oled trennis üle pingutanud, võtad paar-kolm leili, sopsutad kasevihaga ning lihasevalu on kui peoga pühitud. Viimati mainitud võlujõud avaldub, tõsi küll, igasuguse viha ja vihtlemise puhul, kui vähemasti kolm korda leili võtta. «Seda on eestlased ajast aega teadnud, et saun annab hea tervise ja vihtlemine muudab meele kergeks,» kinnitab saunameister. «Peale sauna on alati tuju hea. Mina soovitaks saunas kasvõi iga päev käia!»