Tasuta lahendused, mis aitavad kodus meeldivat kliimat hoida

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kuumalaine ajal huvitab igaüht, kuidas palavusest lahti saada, ent mida sügise poole, seda pakilisem on küsimus: kuidas sooja toas hoida ja millised praktilised lahendused aitavad kodus paremini energiat säästa.

Hiljuti tulid teadlased välja väitega, et suvel mõjuvad aknad kui radiaatorid. See on pannud koduomanikke küsima, mida akendega peale hakata.

Aknad kinni või lahti?

Kuumalainega on toas sama suur leitsak kui õues. Kas sellisel juhul peaks aknad olema avatud? «Eelkõige sõltub see hoonest. Näiteks paksude kiviseintega või palkmaja suudab suvel kuumaga pakkuda piisavat jahedust ja ei ole mingit mõtet aknaid lahti teha, et kuuma tuppa lasta,» selgitab VELUX Baltikumi juht Dimitrijs Astašonoks. Nii tuleks tema sõnul palava ilmaga aknad lahti teha alles öösel, kui temperatuurid normaliseeruvad ning elamist on võimalik mõistlikult tuulutada.

Hispaanias hoonete alal uurimistööd teinud Sue Roaf Ühendkuningriigi Heriot-Watti ülikoolist juhib samas tähelepanu, et kui toas on sama soe kui õues, on suur viga aknaid kinni hoida. «Meie keha peamine jahutamise mehhanism on higistamine. See toimib palju tõhusamalt, kui õhk liigub üle naha,» ütleb Roaf ning soovitab päikesest liigsoojaks köetud majas aknad kindlasti avatud hoida nii, et tekiks tõmbetuul.

Teadlase sõnul aitab mis tahes õhu liikumine kuumust paremini taluda. Viibimine kuumas ruumis tõmbetuule käes, vajadusel ka ventilaatorit appi võttes, on inimesele palju mugavam taluda.

Päikese blokeerimisest on abi

Aknakatted või -luugid maja päiksepoolsetel külgedel on teine viis, kuidas põrgukuumust siseruumidest eemale hoida. «Lõunamaareisidel oleme selliseid aknakatteid näinud, ent nüüd, kui kuumalained on igasuvised, võib olla aeg nende kasutuselevõtuks ka põhjamaades,» märgib Astašonoks.

Päikese varjestamine võib hoida ära ruutmeetri kohta umbes 800W soojusenergia pääsemise akende kaudu siseruumi, on mõõtnud Roland Ennos Ühendkuningriigi Hulli ülikoolist. Seega on päikese füüsiline blokeerimine efektiivne viis, kuidas suvepalavuses toas elamiseks sobilikku kliimat luua.

«Abi on ka paksemate kardinate ja ruloode ettetõmbamisest, kuid kõige tõhusamat kaitset kuuma vastu annavad mõistagi välised aknakatted. Õnnelikus seisus on praegu ka need, kelle aknaid varjavad suured puud, mis samuti kuumust alla tõmbavad,» märgib Astašonoks.

Kuidas valmistuda sügiseks?

Kui kuumalaine möödub, siis ununevad sellega seotud probleemid tavaliselt kiiresti. Peale tuleb aga mure sügiseste küttekulude pärast, mis sunnib inimesi uusi nutikaid lahendusi otsima.

Nii nagu aitavad kardinad ja rulood suvel päikesekuumust vähendada, nii aitab akende katmine talvel ka toatemperatuuri soojemana hoida. «Akende katmine on ühtlasi esimene praktiline võimalus, kuidas talvel kodus energiat säästa,» ütleb Astašonoks.

Spetsialist soovitab tubadesse paigaldada paksemad kardinad, mida nii suvel kui talvel toatemperatuuri hoidmiseks vajadusel saaks ette tõmmata. «Aitab ka akende kleepimine, kuid kindlasti ei tohiks suve lõpus kinni kleepida kõiki aknaid. Peab jääma ka võimalus ruumide õhutamiseks, et toaõhk püsiks tervislik ja ruumidesse ei tekiks hallitus,» toonitab ta ning lisab, et kodust elu planeerides tuleks jälgida, et pereliikmete elu ei toimuks üksnes ettetõmmatud kardinatega tubades – päevast valgust vajab igaüks nii suvel kui ka talvel.

Igas toas peaks olema täpselt õige temperatuur

Kui suvel saab päevase päikesevalguse normi kätte õues käies, siis sügisel ja talvel nõuab loodusliku D-vitamiini annuse hankimine mõningast planeerimist. Alati on hea võimalus harjutada end suveperioodil iga päev vähemalt 30 minutit õues päikesevalguses käima ning jätkata sama rutiini ka talvel. Astašonoksi sõnul veedavadki tänapäeva inimesed pahatihti liiga palju aega toas. Euroopa Tervislike Kodude baromeetri järgi veedab keskmine eurooplane koguni 90 protsenti ajast toas ning see number ei ole viimaste aastate jooksul sugugi vähenenud.

Teine võimalus on teadlikult planeerida oma toad nii, et talveperioodil oleks valgust. «Nihuta oma töölaud, laste mängunurk, lugemislaud akna alla,» ütleb ta. Ühtlasi aitavad kõik nimetatud muudatused ruumiplaneeringus kulutada kodus vähem elektrit.

Oma koduse kliima paikasättimisel tasub samuti meeles pidada, et kõik ruumid ei pea olema ühteviisi köetud: magamistuba ei pea olema soojem kui 20 kraadi ja sama temperatuur võib olla ka köögis, sest söögitegemine soojendab niikuinii tuba paari kraadi võrra.

Astašonoksi sõnul tasub ära proovida kõik väikesed tasuta nipid, et oma kodus suvisel ajal toad ilma energiat liigselt kulutamata jahedad ning talvisel ajal soojad hoida. Samuti märgib ta, et tänaseks on möödas aeg, kus kodude temperatuurid on 24 kraadi või rohkem, pealegi on madalamad temperatuurid oluliselt tervislikumad.

Soovitatavad toatemperatuurid erinevates ruumides:

• Elutuba 20–22 °C
• Magamistuba 16–19 °C
• Kontor 20–22 °C
• Laste magamistuba 16–20 °C
• Esik 15–18°C
• Koridor 15–18°C
• Vannituba 22–24°C
• Köök 18–20°C