KAUA VÕIB ⟩ Kinnisvara hinnatõus ületab juba niigi kõrget inflatsiooni

Kinnisvaraturu peamised hinnamõjutajad on endiselt uued korterid ning ka väiksemat üldpinnaga teise ringi kodud, mida ostetakse nii endale kui ka investeeringuks. Foto: Shutterstock

Juunikuine kinnisvaraturg näitas mitmesuguseid suundi ning üksnes hinnatõusust enam kindlasti rääkida ei saa. Millised on laiemad trendid, saame näha juba lähikuudel, kirjutab Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi. 

Pessimistlikke meeleolusid tekitab eelkõige sügis, mida nähakse kõrgete kütte- ja elektrihindade, tõusnud euribori ning üleüldise ebastabiilsusega seoses inflatsiooni ja sõjaga Ukrainas. Jätkuva hinnatõusu arvamust toetavad aga defitsiit uusarendusteturul ning inflatsioonihirm. Nii kohtuvad optimistid ja pessimistid ning neil kõigil on kaalukaid argumente.

Hinnadünaamika mitmekesistub

Juunis jätkas hinnatõusuga Tallinn, kus 944 müüdud korteri ruutmeetri mediaanhind kasvas kuuga 2,4 protsenti 2905 euro peale, mis on antud näitaja puhul uus rekord. Peamised hinnamõjutajad on endiselt uued korterid ning ka väiksemat üldpinnaga teise ringi kodud, mida ostetakse nii endale kui ka investeeringuks. Aastaga kasvas ruutmeetri mediaanhind 33,6 protsenti.

Tartus toimus aga langus – kukkus nii müüdud korterite hulk kui ka ruutmeetri hind. 216 realiseeritud korteri (maikuus 340) ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2156 eurot, mis on maikuuga võrreldes 6,3 protsenti madalam tulemus. Aastaga kasvas hinnatase aga 30 protsenti.

Sarnased trendid on esinesid ka Pärnus, kus juunikuus müüdi 104 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1766 eurot. Võrreldes maikuuga langes hinnatase 9,2 protsenti, samas kui aastaga kerkis see suisa 41,2 protsenti. Narvas müüdi 87 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks sai 510 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 12 protsenti, siis aastaga 27,5 protsenti.

Hinnatõus kiirem kui inflatsioon

Kui ühe kuu statistika ei pruugi kogu kinnisvaraturu kohta veel suuremat trendi näidata, siis enam köidab tähelepanu asjaolu, et kinnisvara aastane hinnatõus ületab aastast inflatsiooni, mis näiteks juunis oli 22 protsenti. Eks see on nii ju enamasti alati olnud, kuid praeguse rekordkõrge inflatsioonitaseme valguses on tegu faktiga, mida ei tasu alahinnata.

Kui liita siia juurde tõsiasi et korterite hinnatõus ületab ka keskmist palgakasvu, on selge, et samas tempos ei ole see enam jätkusuutlik ning stabiliseerumine ühes suurema kauplemisvõimalusega on ainult aja küsimus. Tarbimise vähenemist jaekaubanduses ja kütuseturul me juba näeme.