Elekter kerkis aastaga 146,3 protsenti! Milline on kõige mõistlikum viis kodukulude vähendamiseks?

Riikliku statistika arvud on karmid – kodudesse jõudnud elekter oli aastatagusega võrreldes 146,3 protsenti, soojusenergia 61,2 protsenti, torugaas 217,3 protsenti ja tahkekütus 67,3 protsenti kallim. Foto: Madis Veltman/ Postimees Grupp

Kasvavad kodukulud ning tõusvad küttehinnad sunnivad iga tarka peret järgmise talve peale mõtlema ning kaaluma, kas on võimalik omalt poolt midagi ära teha arvete vähendamiseks ja kokkuhoiuks. Tundub, et kodukulude puhul on kõige mõistlikum retsept lisaks lihtsalt kokkuhoiule vaadata üle oma kütte- ja ventilatsioonilahendus ja seda vajadusel uuendada, teatab Bigbank.

Mis renoveerimisest siin rääkida – raha on niigi vähe, kõlab tavaline vastuväide. Ei vaidle, kuid nii nagu iga investeeringu puhul, tuleb plussid ja miinused kokku arvata ja otsuse tegemisel mitte pelgalt kõhutundele, vaid arvutustele tugineda. Üks pool sellest arvutusest on külm ja selge. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks näiteks mais võrreldes eelmise aasta maiga 20 protsenti. Kõige enam mõjutasid tarbijahinnaindeksit eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle 40 protsenti. Riikliku statistika arvud on karmid – kodudesse jõudnud elekter oli aastatagusega võrreldes 146,3 protsenti, soojusenergia 61,2 protsenti, torugaas 217,3 protsenti ja tahkekütus 67,3 protsenti kallim.

Remondilaen tasub praegu ära

Energiaarved on kasvanud mitte kümnete protsentide võrra, vaid kordades ning eeloleva talve perspektiivis ei prognoosi keegi mingit vähenemist, vaid pigem uusi hinnatippe. Tänavune suvi on näidanud ka selgelt, et elektrihind püsib ülikõrgel mitte ainult talvisel hooajal, vaid aastaringselt. Keskmise pere/kodu kohta võib see kokku tähendada mitmesajaeurost lisaväljaminekut energiakuludele igas kuus – mis aasta peale arvutades tähendab kaht kuni kolme tuhandet eurot.

Ehitusekspertide sõnul on keskmise üldkvaliteediga hoonetes viletsate akende uste soojapidavamate vastu vahetusega võimalik ca viiendiku võrra küttekulusid vähendada. Sama suure, kuid lisanduva efekti peaks praeguste hindade puhul saama ka elektri või gaasikütte vahetamisest elektrilise soojuspumba vastu. Eeldades, et tuul päris hoone seintest läbi ei puhu, on võimalik nende liigutustega pea poole võrra oma küttekulusid vähendada. Keskmise korteri kohta peaks sellise paketi realiseerimine ca 10 000 euroga võimalik olema. Konservatiivselt hinnates peaks selline investeering end ca 5 aastaga ära tasuma.

Kui hea plaan jääb vaid rahapuuduse taha, on selle teostamiseks võimalik laenu võtta. Kui kinnisvaratagatisel laenu ei saa või taha võtta, siis enamasti pakuvad pangad ka tagatiseta remondilaene.

Kas on ka mingi võluvits?

Unistada ju võib, aga füüsilise keskkonna puhul kehtib energia jäävuse seadus, mis tähendab, et mitte millestki midagi ei teki. Pealehakkamise ja mõningate ohverdustega lisanduvad aga lauale paar lahendust kokkuhoiuks veel.

Esimene on muidugi välja öelda lihtne, kuid teostada keerukam – sea suu sekki mööda ja vaheta elamine väiksema vastu. Lastega perede jaoks see enamasti siiski lahendus ei ole, sest pere ja kodu normaalseks toimimiseks on lisaks ruutmeetrite arvule vaja ka piisavat tubade arvu. Koduvahetus, mis praeguses kinnisvaraturu turbulentsis küll kõige lihtsam ettevõtmine pole, võib kulude kokkuhoiuks lahendust pakkuda üksikule inimesele, lasteta paarile või pensionäridele, kelle elamispind on praegu vajalikust suurem.

Teine klassikaline viis võib kõlada närutamisena, kuid on praegu igal pool Euroopas aktuaalne ning ametlike riiklike soovituste nimekirjas – lihtsalt külmal ajal tuleb siseruumides leppida madalamate temperatuuridega. Investeerida tuleb sel juhul kampsunisse ja villastesse sokkidesse.

Kolmas võimalik viis, kuidas saaks kodu laenuga ostnu saaks oma kulusid koomale tõmmata, on kaaluda kodulaenu refinantseerimist, et seeläbi saada igakuise makse oluline vähenemine.