HEA TEADA ⟩ Milline veekogu on ujumiseks parim?

Foto: Shutterstock

Suvel, kui on võimalik ujuda looduslikus veekogus, tuleks seda igal võimalusel ära kasutada, kuna erinevatel veekogudel on mitmeid tervendavaid omadusi.

Suvi on jõudmas keskpaika ja veekogude temperatuurid on sobilikud ujumiseks. Põhjuseid, miks looduslikku veekogu eelistada basseinile on igasuguseid. Alustades väliveekogu juures olevast ilusast loodusest ja lõpetades loodusliku vee tervendavate mõjudega. Kindlasti tasuks aga uurida vee kvaliteeti, enne kui veemõnusid nautima minna. Järgnevalt toome välja erinevate veekogude eripärasid ja mõjusid tervisele.

Raba
Rabaveestiku moodustavad erinevad rabajärved, jõed ojad ja laukad. Rabavee eripära on selle pruunikas värvus, mis tuleb suurest orgaaniliste ainete sisaldusest.
Rabades, kus vesi tekib põhiliselt sademetest, on väga väike toitainete ja mineraalide sisaldus. Seetõttu ei kustuta see vesi hästi janu. Küll aga sobib rabavesi ujumiseks, kuna laukavesi on tänu raba filtreerivale ja puhastavale toimele, väga puhas.
Kui rabavesi tuleb aga põhja- ja pinnaveest, siis on toitainete sisaldus reeglina suurem ja sõltub antud koha geoloogilisest ehitusest.
Igal juhul on rabavesi, aga ujumiseks puhas, rahulik ja hea valik.

Järv
Järvevesi tuleb enamasti kas sademetest, sulanud jääst, allikatest või põhjaveest. Suur erinevus seisneb selles, kas järv on avatud või kinnine. Kui vee vahetus toimub ainult läbi aurustumise, siis on tegemist umbjärvega ja kui järv on ühendatud voolava veega, siis avatud. Kui tegemist on umbjärvega, siis reeglina muutub ta soolaseks. Lisaks mängivad järvevee omaduste juures suurt rolli temperatuur, valgus ja tuul. Põhilised elemendid, mida järvevesi sisaldab on lämmastik ja fosfor. Need tagavad toitainerikka vee ja liigirohkuse, aga võivad põhjustada ka liigset taimede ja vetikate kasvu.
Järved ja nende veesisaldused on väga erinevad, võib leida väga selge veega järvi ja samas ka kõrge mineraalide sisaldusega. Järves ujumiseks tuleks kindlasti ka enne selgeks teha, et järves poleks ohtlikke allikaid, mis võivad külma veega tekitada krampe.

Meri ja ookean
Merevesi, millest koosnevad ookeanid ja mered, katavad 70 protsenti Maa pinnast. Merevesi koosneb veest, soolast umbes 2,5 protsenti ja muudest orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Kuus kõige kõrgema sisaldusega soola merevees on kloriid, naatrium, magneesium, kaltsium, kaalium ja sulfaat. Tänu sooladele on merevesi antibakteriaalne ja kasulik sinu nahale. Tänu merevees olevatele ainetele, tugevdab merevees ujumine immuunsussüsteemi, alandab valu ja stressi, ning parandab hingamist. Merevesi on puhtana ujumiseks väga kasulik. Enne vette minekut tuleks aga kindlaks teha, et ega vees ei voha ohtlikke vetikaid või ei oleks inimtekkelist reostust.