Kindlustaja sõnul on just see õnnetusjuhtum muutunud üha sagedasemaks

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Seesami kodukindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul on kindlustusseltsi kahjukäsitlejate lauale hakanud jõudma üha rohkem juhtumeid, kus aias või rõdul suitsetamine on toonud kaasa märkimisväärseid varakahjusid.

«Kõige salakavalamad on hõõguvad suitsukonid. Suitsetajad peidavad neid näiteks lillepottidesse, arvates, et muld kustutab sigareti. Aga on juhtumeid, mil mulda «istutatud» konist tärganud leek on süüdanud nii lillepoti, rõdumööbli kui ka rõduviimistluse,» rääkis Gilden. Ta lisas, et tuhk ja suitsukonid nõuavad siiski spetsiaalseid anumaid, mida võib täiendava kindlustunde saamiseks ka veega täita.

Tema sõnul tuleb eriti ettevaatlik olla tuleohtlike ainete läheduses suitsetades, sest sageli ei vaja hõõguv sigarett isegi kontakti süttiva ainega – plahvatuseks piisab ka aurudest.

«Seesam tegeles äsja juhtumiga, kus muruniidukisse parasjagu bensiini valanud inimese kõrval seisnud sõber süütas sigareti ning sellele järgnenud plahvatuses said suuri kahjustusi nii hoone ise kui seal olnud väärtuslik kodune vara. Kahjud ulatusid üle 100 000 euro. Selline mõtlematu tegu võib olla väga traagiliste tagajärgedega, aga võib tuua kaasa ka kopsaka nõude kahju põhjustajale,» rääkis Seesami esindaja.

Gildeni sõnul tasub suvehooajal värskendada oma teadmisi tuleohutusreeglitest, sest just kõige ilusamatel kuivadel suveõhtutel on tuleoht kõige suurem. «Päästeamet on koostanud lihtsa juhendmaterjali, milles toodud põhitõdede järgimine aitab tulekahjud ära hoida. Kiputakse unustama, et terrassil ei ole lubatud kasutada grillsöe või küttepuudega köetavat grilli ning need peaksid olema hoonetest vastavalt kahe või viie meetri kaugusel. Lõket ei tohiks mingil juhul teha lähemal kui kaheksa meetri kaugusel majast, enam kui meetrise diameetriga lõkke puhul on nõutud distants tervelt 15 meetrit,» loetles Seesami esindaja ohutu grillimise põhitõdesid.

Seesam on teinud 2022. aasta jooksul tulekahjude hüvitiste väljamakseid enam kui 60 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Gildeni sõnul on kasvanud nii tulekahjude hulk kui ka keskmine hüvitise suurus.

«2022. aasta esimese viie kuu keskmine kahjuhüvitis oli 12 600 eurot, mis on pea 20 protsenti suurem kui aasta tagasi. Tänavune suurim hüvitis on olnud aga 215 000 eurot ning mõne täna taastamisel oleva objekti tööde maksumus võib küündida üle veerand miljoni euro,» rääkis Gilden ja lisas: «Kahjujuhtumite taga ei ole alati hooletus või rumalus, mõni tulekahju saab alguse lihtsalt halbade asjaolude kokkulangemisest. Seetõttu on mõistlik veenduda, et kodu või suvila on kindlustatud tulekahjuriski vastu – nii saab olla kindel, et ootamatu õnnetus ei tekita korvamatut kahju inimese säästukontole.»