TEST ⟩ Kas elektriauto aitab kulusid kokku hoida?

Kas elektriauto aitab raha säästa? Foto: Martin Ilves

Kellele tasub ära elektriauto?

Bensiini- ja diislikütuse hind on kerkinud läbi aastate rekordtasemele – tänavu juulis tuleb nii ühe liitri bensiini kui diisli eest käia välja üle kahe euro. Oluliselt on tõusnud ka elektri hind ning inimeste kulusid kergitab üldine inflatsioon ja kiire hinnatõus. Coop Panga liisingu juht Martin Ilves otsustas testida, kas elektriauto aitab kulusid kokku hoida ja pani kirja, millistel juhtudel oleks rahakotisõbralikum jätkata sisepõlemismootoriga sõiduki kasutamist.

Elektriautodest rääkides tuleb alustada autode hinnast, sest võrreldes bensiini- või diisliautodega on elektriauto soetamine veel endiselt üsna kallis. Coop Liisingu finantseeritava sõiduki keskmine hind jääb alla 30 000 euro. Uue elektriauto hind jääb aga vahemikku 40-60 000 eurot.

Vaatamata Keskkonnainvesteeringute Keskuse ostutoetusele, mis on kuni 5000 eurot, maksab elektriauto omanikuks saamine hetkel veel oluliselt rohkem kui sisepõlemismootoriga auto soetamine. Seega esimese kriteeriumina tuleb läbi mõelda, kas tuleb kõne alla sellise auto ostmine, mille hind jääb 50 000 euro kanti.

Võrdlesin põlemismootoriga ja elektriauto peamiseid ülalpidamiskulusid, võttes aluseks ühe Eesti populaarsema automargi mudeli, millele pakutakse erinevaid mootoritüüpe. Bensiini hind on hetkel 2,15 eurot liiter ja keskmiselt võtab auto 7,2 liitrit kütust 100 kilomeetri kohta.

See tähendab, et Tallinnast Rakverre sõit ehk 100 kilomeetri läbimine läheks maksma 15,48 eurot. Sama margi diiselmootori puhul tuleb sõit ühe euro võrra odavam. Elekter maksab hetkel 0,25 eurot kWh ning seda kulub 100 kilomeetri läbimiseks elektriautoga vaid 15 kWh. Järelikult jõuaksin elektriautol Rakverre vaid 3,75 euroga, mis teeb bensiini ja elektri hinnavahe enam kui 4-kordseks.

Kui iga kord läheks tanklas neli korda väiksem summa, paneks see juba kaalutlema üleminekut elektriautole. Kokkuhoiu suurus sõltub aga sellest, kui tihti tangitakse ja selleks tuleb analüüsida oma aastast läbisõitu. Kuna elektriauto laadimine on oluliselt soodsam kui kütusekulu bensiini- või diiselmootori puhul, tasub elektriauto eelkõige ära suure aastase läbisõidu puhul. Mida suurem läbisõit, seda tõhusamalt aitab elektriauto kulusid kokku hoida.

Võtame aluseks, et aastaseks läbisõiduks on keskmiselt 20 000 kilomeetrit ja auto liisitakse viieks aastaks. Tänaste hindade juures tuleb bensiini ja elektrihinna vahe viie aasta jooksul umbes 12 000 eurot. Kui valida 38 000 eurot maksev põlemismootori jõul edasi liikuv sõiduk, siis alternatiivina võib kaaluda ka 50 000-eurost elektriautot, sest kogukulu tuleb viie aasta jooksul sama.

Lisaboonusena on elektriautodel reeglina madalam hoolduskulu. Tallinnas elavatel või töötavatel inimestel tuleb oluline kulude kokkuhoid ka kesklinna tasuta parkimisest ja ajaline võit puhta südametunnistusega ühistranspordi rajal sõitmisest.

Järjest rohkem inimesi mõtleb lisaks kuludele ja mugavusele ka oma tarbimise jalajälje peale. Elektriauto säästab loodust ning nende soetamine on kasvavas trendis. Transpordiameti andmetel registreeriti Eestis eelmisel aastal 487 uut ja 290 kasutatud elektriautot. Võrreldes 2018. aastaga oli kasv 6-kordne.

Mõned aastad tagasi oli elektriautode mudelivalik väga piiratud. Siis ei kujutanud ettegi, et elektriauto poole vaataksin. Seejärel sõitsin Nissan Leafiga, käisin Skoda Enyaqi esitlusel rahulolevalt ümber auto, kogesin Tesla sõidurõõmu ja midagi hakkas minu sees murenema. Täna sõidan veel diiselautoga, kuna uute elektriautode hind tunduvad minu jaoks veel liiga kõrge. Ihkaksin ka pikemat sõiduraadiust, kuigi avalikke laadimispunkte on üle Eesti juba piisavalt, neid rajatakse järjest rohkem ka kortermajade ja eramute juurde ning ärevust tühja aku pärast ei tasu enam tunda. Kuna sõidan aastas üsna palju, siis on tegelikult vaid aja küsimus, millal vahetan sõiduki elektriauto vastu.

Et teooria praktikas järele proovida, käisin elektriautoga retkel Narva-Jõesuus. Koostööpartner Veho pakkus katsetamiseks täiselektrilist Mercedes-Benzi EQB-d, mille läbisõit on ühe laadimisega kuni 400 kilomeetrit.

Sõitu alustades oli aku näidik 52 protsenti, mistõttu tegin südamerahu huvides Rakveres laadimispeatuse. Kohe ei pääsenud löögile, kuid kümne minuti pärast oli laadimiskoht vaba. Eelnev kodutöö tegemata laadisin esmakordselt alla laadimisäpi, leidsin sobiva otsiku ja alustasin laadimisega. Toiming oli lihtne ning samal ajal Põhjakeskuses süües ei tundunud tunnine laadimine ka ajaliselt liiga pikk.

Kokku oli ligi 500-kilomeetrise retke keskmine (kiirlaadimis) kulu 20,6kWh/100 kilomeetrile, mis rahalises vääringus umbes kuus eurot. Selle eest saab täna soetada umbes kolm liitrit diislikütust või 2,8 liitrit bensiini.

Kogu reisi küttekuluks tuli 30 eurot. Kodus laadides oleks kulu olnud veel vähemalt kaks korda odavam. Minu isiklik diisliauto keskmine kütusekulu on keskmiselt seitse liitrit saja kilomeetri kohta, mis rahalises vääringus oleks olnud umbes 14 eurot ehk kogu reis oma autoga oleks maksma läinud 70 eurot. Elektriautoga sõites võitsin 40 eurot ehk sõit oli 57 protsenti odavam.

Hind 100 000 kilomeetri kohta. Foto: Martin Ilves

Kokkuvõtteks, elektriauto tasub ära järgmistel tingimustel:

• Kui sõidad aastas vähemalt 15-20 000 kilomeetrit.
• Üle keskmise sissetulek võimaldab maksta uue sõiduki eest 30-40 protsenti rohkem.
• Oled rohelise mõtteviisiga ja soovid vähendada oma tarbimise jalajälge.
• Elad eramus või mugava laadimispunkti läheduses.