Mõisapeol jagas mullitarkust šampanjakultuuri edendaja Beatrice, kes rõhutas, et kvaliteetne šampanja käib mõisakultuuri ja suviste aiapidudega lahutamatult kokku. «Ühegi teise joogiga ei teki suvepeol sellist meeleolu, seda erilist tunnet, et toimumas on midagi harukordset. šampanjaga käib alati kaasas salapära, elegants ja pidulikkus,» sõnas Beatrice.
«Kaagjärve mõisa jaoks valisin väikese ülisümpaatse Prantsusmaa šampanjamaja Sophie Cossy toodangu. Seda šampanjamaja juhib sarnaselt siinse mõisaga naine, kusjuures Sophie on külastanud ka Eestit. šampanjamaailm, nagu ka mõisakultuur, on traditsiooniliselt meeste pärusmaa. Imetlen neid tugevaid naisi, kes selles maailmas läbi löövad,» rääkis Beatrice.
Külalisi võõrustanud mõisapreili Maritta Pillaroo rääkis, et tema ja ta perekond on juba kaheksa aastat pühendunud Kaagjärve mõisa taastamisele. «Kui otsustasime aastaid tühjalt seisnud mõisahoone korda teha, vaadati meid esialgu nagu pööraseid. Milleks naistele mõis!? Ilmselt olimegi natuke pöörased,» naerab Maritta Pillaroo.
Tegelikult aga on Pillaroode naispere juba aastakümneid Kaagjärve mõisaga seotud. Maritta ema ja tädi, tänased mõisaprouad, lippasid mõisas ringi juba lastena, kui ajaloolises mõisapargis veel lehmi karjatati ning keldris kanu peeti. Hiljem töötasid nad mõisas tegutsenud Kaagjärve koolis õpetajatena. Täna on tegeleb vanem generatsioon mõisa ajaloo talletamisega, samas kui vanadaamide järeltulijad on ametis hoone taastamise, ürituste korraldamise ja ilu loomisega. Nii on rajatud uhke roosiaed ning tuba toa haaval puhastatakse nõukogudeaegse värvikihi alt ajaloolised seinamaalingud.