Toitumisnõustaja jagab kolme nippi, et võileivast täisväärtuslik eine teha

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Hommikusöögilauas või vahepalana on väga paljudel menüüs just võileivad. Selleks, et see maitsev ning kiiresti valmistatav toit ka võimalikult tervislikuks muuta, tasub järgida võileiva mitmekesisust ja toitainerikkust.

Tervislik toitumine algab mitmekesisest valikust ja toidukorrad peaksid olema üles ehitatud võimalikult vaheldusrikkalt, sisaldades kõiki kolme energiat andvat makrotoitainet – valkusid, süsivesikuid ja rasvu. Kuna toitumisel on olulised toiduainete kogused, siis võileiba tehes või valmis võileiba poest valides tasub silmas pidada, millest võileib koosneb.

Circle K kaubandusdirektor Diana Veigeli sõnul on võileivad reisijatele ja teel olijatele meelepärane toit, mida sagedasti soetatakse. «Kuna tarbijate eelistused on muutunud järjest tervislikumaks, siis oleme võileibade valmistamisel lähtunud sellest, et kõik valmis võileibade valik oleks mitmekesine. Vastavalt maitseeelistusele saab valida erinevate leibade, saiade ja ka võileivakatete vahel. Lisaks on muidugi hea tervislik alternatiiv wrapid, mille lisandid saab klient valida vastavalt enda eelistusele ja milles on rohkelt värskeid köögivilju,» ütles Veigel.

Eelista valgurikkaid lisandeid

Parimad lisandid, mis hommikuvõileivale paraja koguse valku annavad, on kana- või broilerisink ning muna.

«Muna on suurepärane toiduaine, mis koosneb puhtalt valgust ja rasvast. Seega lisades enda võileivale keedumuna, annad kehale vajalikke valke,» selgitas toitumisnõustaja Krete Junson. Ta lisas veel, et hea valguallikas on ka kana- või broilerifilee, mida võib ka enda võileivale juurde lisada. Valgurikas toit tagab ka pikemaajalise täiskõhutunde.

Saia ei tasu karta

Väga levinud on arusaam, et leib on alati kasulikum kui sai. Tegelikult ei pea see reegel alati paika.

«Tänapäeval on väga levinud probleem energia ületarbimine. See tähendab, et sööme toiduga tegelikult rohkem, kui kulutame. Just leib annab sageli isegi rohkem energiat kui saiaviil. Saiaviil on võrreldes leivaviiluga tavaliselt kergem ning seega annab ka vähem energiat,» selgitas Junson.

Teraviljatoode on ühtlasi ka oluline osa võileivast, kuna see on peamine süsivesikuallikas. Taldrikureegli järgi võiks süsivesikute osakaal moodustada ligi 50 protsenti einest. «Näiteks hommikusöögi baguette’i juures on just mõeldud süsivesikute, valkude ja rasvade tasakaalule. Sai annab piisavalt energiat süsivesikute näol, võileiva täidisena on kasutatud valgurikast muna ning kõrge lihasisaldusega sinki, mis annavad kõik vajalike makrotoitaineid,» selgitas Circle K kaubandusdirektor.

Lisa kuhjaga värsket

Loomulikult ei saa täisväärtusliku eine juures unustada värskeid puu- ja köögivilju. Just köögiviljadega saab anda võileivale juurde endale meeldivat tekstuuri, mahlakust ning maitset. «Lisaks süsivesikutele, valkudele ja rasvadele saab vajalikke mikrotoitaineid just erinevatest köögiviljadest. Seega on väga hea, kui panna võileivale lisaks kurgile ja tomatile aeg-ajalt ka salatit, paprikat ning muid meelepäraseid värskeid vilju,» ütles toitumisnõustaja Junson.