Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

ÄÄDIKAKÄRBSE HOOAEG Kuidas need tiivulised kinni püüda ja miks seda kindlasti tegema peab

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Äädikakärbsed on igasuvine probleem. Kuidas neist küll lahti saada?

Lugu ilmus esimest korda 26. juulil 2022.

Akrobaatilised manöövrid tolmuimejaga 

Äädikakärbseid saab suurepäraselt kinni püüda tolmuimejaga, muidugi kui selleks viitsimist on. Tolmuimejaga peab neid elukaid taga ajama tihti, võimalik et lausa mitu korda päevas, seega ei ole pruugi see nipp kõigile sobida.

Klaasike kärbsemärjukest

Hoopis efektiivsem on valmistada äädikakärbsele lõks. Selleks läheb vaja kolme asja: klaasi, toidukilet ja kärbest kohale meelitavat vedelikku. Vedelikuks sobib suurepäraselt näiteks mahl või äädikaga segatud vesi. 

Vala vedelik klaasi, kata see toidukilega ja torka kilesse pisikesed augud, kust kärbes sisse ronida saaks. Õnneks ei ole tegemist kuigi targa loomaga – kui ta kord sisse ronib, siis tagasi välja ta enam pugeda ei oska. Nii jäävadki kärbsed kile alla lõksu ning probleem on ilma suurema vaevata lahendatud. 

Koonuslõks

Koonuslõksu näol on tegemist põhimõtteliselt sama asjaga, millest just juttu oli. Vahe seisneb selles, et kile on asendatud paberkoonusega. Koonus tuleb samuti panna kärbestele meeldiva vedelikuga täidetud klaasi kohale nii, et selle tipp vaataks purgi põhja suunas. Koonuse tippu peab jääma väike ava, kust tiivuline end sisse suruda saaks. 

Lõks peaks välja nägema selline
Lõks peaks välja nägema selline Foto: Shutterstock

Kärbselint

Viimane nipp on kasutada kärbselinti. See on purginipist küll vähem efektiivne, kuid siiski toimib, Riputa lint tuppa ja pane selle külge paar väikest puuviljatükki, et äädikakärbsel oleks põhjust lindi juurde lennata. Hea õnne korral maandub loom lindi peale ja sealt ta enam ei pääse. Lindi kasutamise juures on positiivne muidugi see, et lisaks äädikakärbestele püüab see teisi lendavaid putukaid.

Miks tuleb äädikakärbseid tõrjuda?

Äädikakärbsed on küll väikesed, aga jätavad endast maha tohutult palju ekskremente, mis reostavad meie elukeskkonda. Kui neid juhtub ühte kohta palju kogunema, on ka reostus selle võrra suurem. Peale selle, et nad on tüütud, levitavad nad haigusi ja kahjulikke baktereid.

«Kärbes näiteks koorub prügikasti põhjas ja ronib sealt läbi prügi välja. Selle käigus satub ta jalgadele kõikvõimalikke baktereid. Seejärel võib ta lennata puuviljale, mida inimene sööma hakkab, ja sinna kanda soovimatuid baktereid,» seletas Tartu Ülikooli zooloogia teadur Villu Soon Kodu portaalile mõni aasta tagasi. 

Tagasi üles