Eesti teadur: kuidas valida oma kodule sobivad päikesepaneelid?

Taavi Raadik. Foto: Erakogu

Päikesepaneelide teema leiab järjest laiemat kõlapinda. Kuid kui on soov need oma kodule paigaldada, siis tuleks enne hoolega analüüsida, millised paneelid on kõige sobivamad ja kuhu oleks mõistlik need üles seada. Neile küsimustele aitab vastata päikeseenergia valdkonnas 17 aastat tegutsenud Tallinna Tehnikaülikooli teadur Taavi Raadik.

Päikesepatarei näol on tegemist seadmega, mis muundab päikeseenergia otse elektrienergiaks. Energiat muundades ei toimu otsest kulumist, sest puuduvad liikuvad osad. Samuti ei tekita päikesepatareid müra ning ei saasta loodust.

«Tegemist on puhtalt rohelise tootmisega,» ütleb Raadik. Ta võrdleb päikesepatarei tööd tavalise patareiga: «Kui päikesepatarei element on päikese käes, siis toimub energia tootmine ning see on justkui tavaline täis patarei, mis annab välja energiat. Kuid kui elementi päikese käes ei ole, on see nagu tavaline patarei, mis on tühjaks saanud.» Hinnanguliselt on päikesepaneelide paigaldamisega võimalik aastaseid elektrikulusid vähendada ligi 60 protsendi võrra, mis tuleneb siis võrgust ostmata jäänud elektrist ja võrku müüdud üle jäävast elektrist, seega võib praeguste elektrihindade juures see investeering end ära tasuda ligi seitsme aasta pärast.

Päikesepaneelide eri liigid

Päikesepaneele on eri liiki ja sellest sõltub ka nende efektiivsus. «Päikesepatarei efektiivsust näitab see, mitu protsenti talle langevast päikeseenergiast suudab paneel elektrienergiaks konverteerida,» sõnab Raadik.

Kõige levinumad on räni päikesepatareid, mis moodustavad 91 protsenti kogu turust ja neid on kolme tüüpi. Kõige efektiivsemad ja levinumad neist on monokristallilised räni päikesepatareid, mille efektiivsus on 20 protsendi ümber. Päikeseenergia hulk, mis ühele ruutmeetrile langeb, on üldjuhul konstantne suurus 1000 W/m2, seega sellist tüüpi päikesepatareide väljundvõimsus on umbes 200W iga paigaldatud ruutmeetri kohta. Neile järgnevad polükristallilised räni päikesepatareid, mille efektiivsus on umbes 16-17 protsenti, seega 160-170W iga paigaldatud ruutmeetri kohata.

«Need on odavamad, aga seetõttu ka vähem efektiivsed,» lisab ta. Kõige vähemlevinumad on amorfsed räni päikesepatareid – need suudavad peale langenud päikesest elektrienergiaks muundada vaid 7 protsenti.

Kui mono- ja polükristallilised paneelid on jäigad, siis amorfset on võimalik isegi rulli keerata. Seetõttu leiavad need kasutust enamasti erilahendustes, kus on vaja, et päikesepatarei painduks, näiteks tekstiili integreeritud, matkajatele mõeldud lahendused ja ümarad pinnad.

Kuidas neid paigaldada?

Päikesepaneelide paigaldamiseks on viis erinevat võimalust. Kõige enam paigaldatakse Eestis meie kliima tõttu paneele viilkatustele. «Ideaalis võiksid paneelid olla 41-kraadise nurga all ning asuda lõuna pool,» selgitab Raadik ning lisab, kui paigaldada paneelid põhja poole, siis need elektrit sisuliselt ei tooda, kuna päike lihtsalt sinna poole ei paista.

Teise võimalusena paigaldatakse paneele lamekatustele, nii suurtele tööstushoonetele kui ka kortermajadele. Lamekatuste eeliseks on see, et neid on võimalik sättida lõuna suunda ning ideaalse nurga alla.

Paneele paigaldatakse ka maapinnale – nii on üles ehitatud päikesepargid ning seda meetodit kasutatakse ka juhul, kui puudub võimalus paneele katusele paigaldada. Samuti leiab näiteid, kus päikesepaneelid on paigaldatud maja fassaadidele ning rõdupiireteks.

Üks efektiivsemaid lahendusi on niinimetatud päikese jälgimissüsteem, mis võimaldab paneelil püüda päikest vastavalt päikese liikumisele, sest süsteem reguleerib nurka päikese suhtes. Selline süsteem on efektiivne – päikselisematel hetkedel võib see toota 30 protsenti rohkem elektrienergiat kui fikseeritud süsteemid.

Samas lisab Raadik, kuigi tegemist on efektiivse meetodiga, siis on selle installeerimine tunduvalt keerulisem ja kokkuvõttes hulga kallim kui teised lahendused ning see vajab rohkem ruumi.

Millest alustada oma kodule päikesepaneelide paigaldamisel?

Esimese sammuna tuleks kindlasti võtta ühendust kohaliku omavalitsusega ning arutada, kas ja millised on võimalused paneelide paigaldamiseks. Kui kohalikus omavalituses piiranguid ei ole, siis tuleks teha esialgne kalkulatsioon, kui suur on tarbimine, millised on paigaldamise võimalused ning kuidas süsteem üles ehitada ning kui numbrid on koos tuleks esitada taotlus võrguettevõttele, sooviga hakata elektritootjaks.

Seejärel saab juba kalkulatsioonide järgi tellida paneelide installatsiooni. Kuid asjale on võimalik läheneda ka väga lihtsalt: võtta ühendust mõne teenusepakkujaga ning tellida «võtmed kätte» lahendus – elektrifirma võtab kogu protsessi ja asjaajamise enda peale ning tagab kvaliteedi. Paneelide paigaldamine võtab aega kokku umbes kaks kuni kolm kuud ning pärast tehtud tööd on kohe võimalik hakata elektriettevõtjaks.

Täna on huvi päikeseenergiast elektri tootmise vastu väga suur. «Elektrilevi andmetel esitavad taotluse sooviga hakata päikeseenergia abil elektrit tootma ligi 1000 inimest kuus,» kinnitab Raadik ning lisab, et kui külastada erinevate teenusepakkujate veebilehti, kajastub ka seal suur huvi. «Alates jaanuarist on huviliste arv mitmekordistunud. Potentsiaal on meeletu,» lisab ta.

Tõusnud energiahindade tõttu püüavad paljud koduomanikud energiatarbimist vähendada ja mõtlevad ka kodu energiasäästlikumaks muutmisele. Seetõttu pakub näiteks SEB pank eraklientidele tagatiseta laenu päikesepaneelide ostuks ja paigalduseks, mille maksimaalne summa on kuni 20 000 eurot (teenusega saab tutvuda SIIN). Samuti pakub EAS-i ja KredExi ühendasutus alates aprilli algusest eramutele rekonstrueerimistoetust, mida on muuhulgas võimalik kasutada päikesepaneelide paigalduseks – täpsemate tingimustega saab tutvuda KredExi kodulehel.