HINNARALLI ⟩ Milliseid veine osta, et vingerdada mööda pöörasest hinnatõusust?

Veini hind sõltub mitmest tegurist. Foto: pexels.com

Ilmselt on suuremad veinisõbrad juba märganud, et veinihinnad on aastaga kõvasti tõusnud. Liviko müügidirektor Ragnar Kits selgitab, mis seda põhjustab ja milliseid veine poest valida.

Kui palju on veinide hinnad tõusnud?

Piirkonniti on kõik väga erinev. Veini hind sõltub mitmest asjast: üks asi on sisu hind, ülejäänud on pakendamine, pudeldamine ja kõik muu. Et aru saada, kuidas veini toodetakse, siis tegelikult tuleb vein saagist ja saak korjatakse ära järgmiseks sügiseks. Selle hinna tõusud on nüüd käes.

Tänane hinnatõus on väga palju tingitud ennekõike materjalidest. Saak korjatakse sügisel ära, tehakse veiniks, jääb paakidesse laagerdama ning aasta jooksul pudeldatakse. On piirkondi ja tootjaid, kes pole üldse hinda tõstnud, ja on tootjaid, kelle hinnatõus on olnud ikkagi kümnetes protsentides, kuni nelikümmend protsenti. Üks asi on veini hinna tõus, teine asi on see, et poeriiulites tulevad juurde aktsiisid ja muud asjad. Kui tootja tõstab 30 protsenti veini hinda, siis see ei tähenda, et poes tõuseb veini hind ka 30 protsenti. Aga kindlasti on kaks kolmandikku tootjatest tõstnud veini hinda. Ja hinnatõusud jätkuvad.

Milliste piirkondade veinihinnad on rohkem tõusnud, milliste vähem?

Kindlasti on see nii, et odavamad tootjad on kõige rohkem kallinenud. Prantsusmaal Chablis' või Bordeaux' piirkonnas on veini ostuhind seitse või kümme eurot. Kui pudel läheb 20 või 10 senti kallimaks, siis see ei kajastu nii suurelt hinnas. Kõige rohkem on ilmselt tõusnud Hispaania ja Itaalia lihtsamad veinid.

Miks on pudelite hinnad tõusnud?

Üks suurem põhjustaja on Ukraina sõda. Aasta alguses oli teada, et eelmine aasta olid kehvad saagid. Sealt pidi veini hinnatõus niikuinii tulema. Praegu on Euroopas  klaasi ja pudeli defitsiit. Väga suur osa vahuveinipudeleid tuli Ukrainast. Keeratavad pudelikorgid on pärit Harkivist Ukrainast, kust kaupa kätte ei saa. Tarnekanaleid on lihtsalt nii palju vähemaks jäänud. 

Liviko müügidirektor Ragnar Kits. Foto: Liviko

Hinnatõusud ongi ennekõike toimunud sellepärast. Kui võtame tavalise veinipudeli, siis klaas on läinud  kallimaks. Klaasitootmine on hästi energiamahukas ja selle tootmisel on suur osa gaasil ja gaasiahjudel. Seega on gaasi ja kütuse kallinemine suur hinnatõusu põhjustaja.

Kas erinevates piirkondades mõjutavad hinnatõusu ka looduskatastroofid, probleemid viinamarjadega?

See mõju alles tuleb. Euroopas on praegu tohutult suur kuumus. Siin on juttu olnud, kuidas Hispaanias ja Itaalias on suuri maastikupõlenguid, mis ka viinamarju mõjutavad. Need mõjud alles tulevad. Need mõjutavad selle aasta saagikust, selle mõjud on alles sügisel-talvel ees. Praegu mõjutab kõige rohkem eelmise aasta saagikus ja sõja tõttu pudelite hinna kallinemine. See kui kuskil Hispaanias kellelgi viinamarja väljad praegu põlevad, siis see vein, mis meile täna müüakse, on eelmine aasta tegelikult ära korjatud, see ei kajastu praegustes hindades.

Ehk siis hinnad tõusevad tulevikus veel?

Kindlasti. Eks see on erinev, täna tuleb Eestisse palju veine ka kolmandatest riikidest, kus need mõjud on väiksemad, näiteks Austraaliast või Tšiilist. Need on sellised piirkonnad, kus hinnatõus praegu nii suur ei ole. Neid ei mõjuta gaasi ja pudeli hinnatõus, sest Austraalia ja Tšiili on selles suhtes Euroopa hindadest sõltumatud. Sealsed hinnad on väiksemad kui Kesk-Euroopa omad.

Kas veinisõpradel tasuks Hispaania veini koguma hakata?

Päris nii ei saa öelda. Selge on see, et üldine inflatsioon on Euroopas igal pool. Selline 5–10 protsenti aasta jooksul tõusevad kõik hinnad. Küsimus on, kui palju on neid tootjaid, kelle hinnatõus on 20–40 protsenti. Kindlasti on ka neid, aga nad ei ole enamuses. Ilmselt on targemaid asju, mida kokku osta, kui veini.

Kuidas see mõjutab edasimüüjaid ja ettevõtjaid?

Ettevõtjate seisukohalt on nii, et tuleb teha oma portfellis muudatusi ja asendada teatud tooteid. Nagu äris ikka, keegi saab paremini hakkama, keegi halvemini. Kellelgi on materjalide ja pudelite varu suurem ja nad ei ole sunnitud nii palju hinda tõstma kui mõni teine tootja. Reeglina veini tootmine on suures osas mahuäri. Suurematel tootjatel on lihtsam kui keskpärastel ja väikestel.

Kas see mõjutab ka ostu?

Ei mõjuta üldiselt, kuna maailmas on nii või naa ületootmine. Veinist ei ole kunagi puudu olnud. Lihtsalt tarbija peab sellega leppima, et vein, mida ta on harjunud jooma, on täna poes 20–25 protsenti kallim. Siis tuleb leida kas odavam alternatiiv või käia rohkem raha välja, muud ei olegi.

On teil ka suve lõpuks veinisoovitusi?

Kindlasti tuleb välja tuua Nautimuse perekond. Nautimuse perekond on kvaliteet-kaubamärk, mis me panime kunagi valitud veinide peale. Seal käib pidev arendustöö. Kui mingi vein läheb väga kalliks või on selle kättesaadavus kehv või on kehv aastakäik, siis me vahetame selle välja. Paneme Nautimuse perekonnale järgmise veini. See on kindel garantii. Hinnatõus mõjutab kindlasti ka Nautimuse veiniperekonda. Kui hinnad lähevad ebamõistlikult kõrgeks, siis lihtsalt lõpetame mingite veinide impordi. Kindlasti muutub portfell see aasta hästi palju.

Kas veine valib sommeljee?

Meil on seal päris suur kolleegium, seal on mitu sommeljeed. Selline sommeljeede grupp, kes hindab. Üks asi on see, mis te näete meie sortimendis. Teine on see töö, mis käib kogu aeg uute toodete leidmisel. Seal on kogu aeg sajad veinid väljas, võetakse näidiseid, degusteeritakse, peetakse läbirääkimisi partneritega. Esiteks vaatame, et on hea vein, meile meeldib. Teiseks on tähtis, kuidas see hind sobib. Kolmas asi on, et saaks partneritega kaubale ostutingimuste osas. See on pikk protsess, mis pidevalt käib. Sellepärast ongi kindlasti Nautimuse perekonnas hinnatõusust tulenevalt uusi veine juurde tulemas.

Ega veinid maailmas otsa saa. Kindlasti on lihtsalt mingid muutused. Mingid, inimese jaoks tuntumad märgid, võivad hinnas minna kallimaks. Aga jätkuvalt on Eestis veini valik väga hea ja lai. Kui liigute ringi erinevates vana Euroopa riikides ja lähete näiteks Itaalias poodi, siis ega te palju selle piirkonna väliseid veine näe. Meil on aga väga hea spekter üle kogu maailma. Tarbija lihtsalt peab leppima sellega, et kas ta teeb valiku odavama veini kasuks või lepib väikese hinnatõusuga oma lemmikmarkide juures.