Mis hinde annab abilinnapea tallinlaste prügisorteerimisele?
Miks tulid inimesed Pärnumaalt Triini koju kirvega vehkima?
Ja miks tuleb biojäätmete kogumisel eriti hoolas olla?
Täna on teemaks prügi ning selleks on saatesse kutsutud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukogu esimees Joosep Vimm.
Juba enne saate algust sai Madisele ja Triinile selgeks tehtud, et sellist asja nagu prügi ei ole olemas. Asju tuleb nimetada õigete sõnadega ning õige on öelda jäätmed ja jäätmemajandus. Nii saatejuhid kui külaline on usinad prügisorteerijad, kuid nagu ikka teevad kõik seda omamoodi – kes äärmiselt distsiplineeritult, kes vabamalt.
Vimm annab iseenda prügisorteerimisele hindeks viis (miinusega) ning lisab, et tänapäeval on sorteerimine väga mugavaks tehtud. «Kui ma korralikult prügi sorteerima hakkasin, siis avastasin, et ega selle segaolme jaoks suurt kasti vaja olegi,» ütleb ta ning lisab, et müüt, nagu tuleks iga pakend enne äraviskamist puhtaks pesta, ei vasta tõele. Vimm tõdeb, et niikaua kui määrdunud pakend teisi ei määri, võib selle pakendijäätmetesse visata. «Näiteks rollmopsi õlist nõretavat asja ära pakendijäätmetesse pane,» toob ta näite.
Ka Triin on osav prügisorteerija. Lausa nii osav, et käib ja nopib naabrimehe konid biojäätmekonteinerist välja. Ei takista teda ka prügikottide nappus – jäätmeid on ta kogunud nii puuviljakoorte kui ka Kesklinna Sõnumite sisse.
Madis, kes alustas eeskujulikult prügisorteerimisega sel aastal räägib, et peamiseks takistuseks oli vastavate vahendite puudumine. Peale pikka otsimist sai see probleem lahendatud, omades nüüd prügikastikesi, mil nii palju funktsioone, et hoia ja keela, on ta mineviku pattudega lõpparve teinud ja on nüüd parem inimene.
Rääkides ohtlikest jäätmetest ütleb Vimm, et müüjal on kohustus toote ostmisel võtta vastu samaväärne vana toode, olenemata kust see ostetud on. «Aga päris nii ei saa, et ostad külmkapi ja annad mikrolaineahju vastu,» selgitab ta.
Vimm lisab, et taolisi jäätmeid saab viia jäätmejaama ning seda enamasti tasuta. Olemas on nimekiri, kus välja toodud, mida tasuta vastu võetakse. Veel räägib ta, et jäätmejaamades asuvad korduskasutusruumid, kuhu saab korralikke asju jätta ja tasuta võtta. Kuna Tallinna jäätmejaamasid rahastavad tallinlased ise, on ka see teenus ainult neile – kaasa tuleks võtta igaks juhuks ID-kaart.
Asjad, mis saab teisele ringile saata, leiavad Triini sõnul kiirelt uue omaniku näiteks Facebooki grupis «Prügi aardeks». «Mul tulid inimesed kohale, kes kohapeal diivani kirvega ise pooleks lõid. Neil oli oma kirves kaasas, ei olnud minu oma. Tulid Pärnumaalt lausa selleks,» meenutab Triin.
Veel meenutab Triin, kuidas üks naisterahvas tuli tema juurde seelikut ostma. Kooris end trepikojas paljaks ning ajas postkastide kõrval seeliku selga. Triini õnneks läks tehing läbi ning seelik sai uue omaniku.
Kuigi tallinlaste üldisele prügisorteerimisele annab Vimm hindeks tubli kolme ja räägib, et paberi ja papi kogumisega ollakse eriti tublid, on probleeme justnimelt biojäätmetega. Vimma sõnul on biojäätmed potentsiaalikas energiaallikas, mis tõttu tuleks seda korrektselt koguda. Veel räägib ta, et pakendi- või segaolmejäätmetega kokku loobitud biojäätmed vähendavad esimese kahe efektiivsust põlemisel.
«Peamine eesmärk on prügitekkekasv peatada. Hoolimata igasugustest kriisidest, siis üldiselt läheb majandus üles. Ja mida rohkem läheb majandus üles, seda kergekäelisemalt hakatakse asju ära viskama,» räägib Vimm eesmärkidest ning lisab, et eriti suur probleem on hetkel tekstiilijäätmetega, millega ei ole suurt midagi peale hakata.
Eriti suureks probleemiks on sünteetilised ning omavahel kokkusegatud materjalidest tekstiilid. Vimma sõnul ei ole praegu kahjuks suurt targemat teha, kui need ahju lükata. Puudub vastav tehnoloogia nende tekstiilide ümbertöötlemiseks ning see natukene mida leidub, ei ole piisav suurte koguste tekstiilide ümbertöötlemiseks.
Jäätmete sorteerimise juhendid, õpetused ja muud kasulikud voldikud leiab SIIT.