T, 4.10.2022

SÕNA EKSPERDIL ⟩ 6 levinud üürituru müüti, mida ei tohiks tõe pähe võtta

Kodu.postimees.ee
6 levinud üürituru müüti, mida ei tohiks tõe pähe võtta
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Üürileping ei saa olla kummagi osapoole suhtes kahjulikum, vaid peab kajastama üürniku ja üürileandja üldiseid kokkuleppeid, õigusi ja kohustusi.
Üürileping ei saa olla kummagi osapoole suhtes kahjulikum, vaid peab kajastama üürniku ja üürileandja üldiseid kokkuleppeid, õigusi ja kohustusi. Foto: Shutterstock

Eesti idufirma Rendin õigusjuht ja jurist Lia Siht teeb ülevaate suurimatest eksiarvamustest, mis levivad üürituru kohta nii üürnike kui ka üürileandjate seas. Põhiliselt puudutavad need mõlema osapoole õigusi või kohustusi üüriperioodi vältel.

Müüt: Üürileandja ei pea lubama üürnikul teha sissekirjutust

Igal inimesel on õigus end ametlikult sisse kirjutada kohta, kus ta päriselt elab. Ka siis, kui tegemist on üüritava elupinnaga. «Üürileandjatel on miskipärast kartus, et kui üürnik nende valduse elukohana registreerib, siis justkui tekib tal ametlik õigus sellele kinnisvarale. See ei ole üldse nii, sest tegemist on ajutise sissekandega, mis peegeldab lihtsalt praeguse elukoha aadressi,» selgitab Lia Siht. «Omanik saab omalt poolt teha ka väljakirjutuse ajahetkel, mil üürileping on lõppenud – juhul, kui üürnik pole pärast kolimist seda ise teinud,» kinnitab ekspert.

See on pea kõikide üürnike jaoks oluline teema, sest sissekirjutus on vajalik näiteks piirkonna perearsti nimekirja pääsemiseks, mõne toetuse taotlemiseks, töölepingusse info andmiseks ja välismaalastel ka olemasoleva elamisloa pikendamiseks.

Müüt: Üürileandja saab lepingusse panna tingimusi oma äranägemise järgi

Ekslikult arvavad üürileandjad, et üürilepingusse võib sisse panna omapoolseid tingimusi. Näiteks ühepoolselt lepingu lõpetamine ühekuulise etteteatamise tähtajaga, mille puhul on tegemist levinud praktikaga, ent see on seaduse silmis kehtetu.

Leping ei saa olla kummagi osapoole suhtes kahjulikum, vaid kajastab üürniku ja üürileandja üldiseid kokkuleppeid, õigusi ja kohustusi. Lepingu sisu peab olema vastavuses Võlaõigusseadusega, näiteks üürilepingu lõpetamise tingimused. Kui see pole, siis probleemide korral muutuvad need õigustühiseks ega pole abiks tõsiste arusaamatuste lahendamisel.

Sama kehtib ka leppetrahvide kohta, mida saab lepingusse lisada. Jällegi, mitte üürileandja äranägemise järgi, vaid seadusega kooskõlas olevatel tingimustel. Leppetrahv jõustub siis, kui toimub väga mõjuv lepingu rikkumine, näiteks hoolimata keelust korteris suitsetamine või omavoliline ehitustööde tegemine. Leppetrahvi piirmäär on samuti seadusega paika pandud: trahv ei tohi olla suurem kui 10% ühe kuu üürimakse, kõrvalkulude ning hoone- ja parenduskulude summast ja kõikide trahvide summa ühes kuus ei tohi ületada 20%.

Müüt: Üüripinnal olevad probleemid on üürniku kanda

Väljaüüritav elupind on ikkagi selle omaniku vara, mille üldise toimimise eest vastutab tema ise, sh tehnosüsteemide korrashoid ja seadmete loomulikust kulumisest tulenev hooldus. Üürileandja peab arvestama, et esemed/objektid paratamatult amortiseeruvad, näiteks siseviimistlus, tehnika ja mööbel. Teatud aastate möödumisel tuleb teha värskendust väikese remondiga või välja vahetada mõni tehniline seade ja mööblitükk.

Seega, üürileandja poolt ei ole aus nõuda üürnikult pesumasina parandamist või asendamist, kui selle eluiga on lihtsalt lõppenud. Küll aga on igati õiglane, kui üürnik tegeleb iseseisvalt lambipirnide vahetamisega või kogemata lõhutud seinapeegli asendamisega.

Müüt: Lastega perekondi ei saa üürikodust välja tõsta

Väljatõstmine üürikodust on kõige mustem versioon üürisuhtest – üsna tõsine olukord ja ebameeldiv kõikide osapoolte jaoks. Samas, kui selleni on juba jõutud, siis tuleb tegutseda läbimõeldult ja järgida väga täpselt seadust.

Tihtipeale ei soovi üürileandjad pakkuda üüripinda lastega peredele põhjusel, et hiljem on ametlik väljatõstmise protsess väga keeruline või lausa võimatu. Tegelikult on protseduur sama nii üksiku kui ka lastega üürniku suhtes. Peaasi, et väljatõstmise protsessis oleksid kõik sammud eelnevalt korrektselt tehtud.

Kui inimesel on laps(ed) ja tal on koht, kuhu väljatõstmise järgselt kasvõi ajutiselt elama minna, siis sotsiaalabi ei kasutata. Ent, kui üürnikul ei ole uut kohta, siis laste turvalisuse ja kindla elupaiga leidmise nimel kaasatakse sotsiaalabi.

Müüt: Lemmikloomade või lastega pered tähendavad alati probleeme

«Meie kogemus Rendinis näitab, et laste ja/või koduloomadega omanikud ei põhjusta kuidagi rohkem probleeme kui üksikud või elukaaslastest üürnikud. Rendini hiljutine üürileandjate küsitlus näitab, et probleemne olukord üürnikuga tähendab ligi 45% juhtudest üüri- ja/või kommunaalmaksete võlgnevusi,» avaldab Lia Siht.

Pigem tasub kinnisvara omanikul hoopis veenduda, et tema pakutava elupinna ja sinna koliva pere suurus oleks proportsioonis. Elukvaliteet on parem, kui igale pereliikmele jagub piisavalt ruutmeetreid elamiseks ja olemiseks. Nii kulgeb ka amortisatsioon stabiilsemas rütmis.

Märksõnad
Tagasi üles