:format(webp)/nginx/o/2022/08/03/14736323t1h011b.jpg)
Suvepuhkuse võib veeta suvilas, supelrannas või soojamaareisil, aga paljud inimesed planeerivad sellesse aasta magusaimasse aega hoopis koduremondi. K-rauta sisekujundaja Getrin Ruut annab 7 soovitust, mis aitavad teha viimistlusremonti kiirelt ja tõhusalt ning mõõduka aja- ja rahakuluga.
Lihtsaim ja soodsaim viis kodule uue ilme andmiseks on seinavärv. Selle töö üks väljakutsuvamaid ülesandeid on õige tooni leidmine, sest värv muutub vastavalt valgusele ja pinnale, kus seda vaadeldakse. Enne otsustamist võiks vaadata värvikaarti nii päeva- kui kunstvalgusega, ühtlasi arvestades, et enamasti mõjuvad heledad ja pastelsed toonid suurel pinnal tumedama ja intensiivsemana ning tumedad toonid heledamana. Kui tekib kahtlus kahe või kolme tooni vahel, võiks valida neist heledaima. Visuaalse avaruse andmiseks võiks valida heledad või kergelt pastelsed värvid.
Värvi on kõige lihtsam kanda seinale rulliga. Suurel pinnal kasuta lihtsuse huvides suurt rulli, nurki viimistle väikesega. Kui sein on juba puhas, sile ja sirge, piisab vaid selle ülevärvimisest, kui mitte, tuleb sein eelnevalt ka pahteldada ja lihvida, eriti kui on soov kasutada läikivat värvi, mis annab isegi pisivead välja. Üha sagedamini kasutatakse alternatiivina ka struktuurseid värve, mille aluspind ei pea olema perfektselt viimistletud ja mida võib erinevates tehnikates seinale kanda.
Lisaks tubade seintele tuleb vaadata kriitiliselt üle ka laed - mõnikord piisab korralikust pesust, teinekord vajavad needki värsket värvi.
Tapeeti ei pea panema sugugi iga ruumi nelja seina, piisab täiesti ühest seinast või suisa paarist paanist, nii ei hakka tapeet domineerima. Kui ruumi luuakse vaid üks aktsentsein, on võimalik valida ka hinnalisemate materjalide hulgast, sest ülejäänud seinad saab katta soodsalt värviga. Uut seinakatet valides tasuks tähelepanu pöörasta nii selle visuaalsele sobivusele kui ka vastupidavusele ja paigaldusmugavusele. Kõige praktilisem tapeedivalik on fliis, sest see on pikaealine, kvaliteetne, laseb õhku läbi ja seda on igaühel lihtne paigaldada. Elu- ja magamisruumidesse sobib ka pabertapeet, aga selle paigaldamine ja hooldus on märksa keerumakad.
Seinu ei pea värvima või tapeetima, neile leidub ohtralt alternatiive, kuigi üldjuhul on värv ja tapeet soodsaimad valikud. Seina võib sättida puitu nii laudise, paneeli kui lattidena, samuti võib panna seina korki, mis toimib näiteks kortermajades hästi ka heli ja vibratsiooni summutajana.
Lisaks seintele annab ruumile täiesti uue ilme uue põrandakatte paigaldamine. Lisaks meelepärasele maitse-eelistusele võiks valikut tehes mõelda ka materjali vastupidavusele, soojusele ja puhastamismugavusele. Magamis- ja lastetubades võiks eelistada sooje, naturaalseid ja jalale mugavaid materjale, eriti kui vaipadele pole plaanis rõhku panna. Sellised soojad materjalid on puitparkett, puitlaudis ja kork. Teistesse eluruumidesse sobib hästi ka laminaat ja linoleum, aga üha enam kasutatakse eluruumides ka keraamilist plaati. Puitmaterjalidest on kõige vastupidavamad tamm, saar ja tiigipuu, samas näiteks männilaudis on võrdlemisi pehme ja sellesse võivad rasked mööbliesemed või kukkuvad mänguasjad jätta maha jäljed. Puidust laudpõrand on soodne ja jala all mõnus, aga selle hooldus ja puhastamine on aeganõudvad. Laudparketti valides võiks üle vaadata ka väärispuidu kihi paksuse, sellest sõltub parketi vastupidavus ja eluiga. Puidu asemel kasutatakse sageli ka laminaati, mis on soodne ja hästi vastupidav materjal. Samas pole laminaat lihvitav, ülelakitav ega õlitatav, seega tõsisemate vee- või muude kahjustuste puhul tuleb põrandakate välja vahetada. Jala all on laminaat pigem jahe, seega tasuks laminaadi puhul mõelda ka vaipadele. Üldiselt saab nii laudparketi, korkparketi kui laminaadi paigaldamisega igaüks hakkama, naturaalne laudis nõuab pisut rohkem vilumust ning lipp-parketi või keraaamilise plaadi paikapanek juba tublisti oskusi.
Köögi kapitaalremont ja köögimööbli väljavahetamine on suured investeeringud, mis nõuab ka palju aega ja pühendumist. Samas saab anda köögile uue ja värskema välimuse ka väiksemate muudatustega. Näiteks kui mööbel on olemuselt korralik, aga värv väsinud, saab köögikappide uksed üle värvida, seejuures on võimalik saada ka tumedast mööblist heledat ja läikivast matti. Mööbli värvimine on siiski aja- ja töömahukas, sest kapiuksed tuleb karkassilt maha võtta, korralikult pesta, käepidemed, hinged ja kandurid lahti kruvida, vajadusel uksed ka eelnevalt pahteldada, lihvpaberiga karestada ning alles seejärel saab asuda värvima. Pärast värvi pealekandmist ja kuivamist võiks kanda peale ka laki või vaha, sest köögimööbli kasutus on tihe ja tulemus peab saama vastupidav. Mööbli värvimise kõrval võib välja vahetada ka kappide käepidemed ning lõigata köögile kas uue töötasapinna või asendada töötasapinna tagaseina.
Vannitoa põhjalik remont on veel suurem ettevõtmine kui köögi renoveerimine, aga ka vannitoas saab ette võtta lihtsaid muudatusi, mis annavad sellele täiesti uue näo ja olemuse. Kvaliteetne keraamiline plaat püsib enamasti tervena aastakümneid, aga läheb moest välja ega ole enam ühel hetkel meelepärane, samas on vanade plaatide eemaldamine ja uute paigaldamine suur ja kulukas töö. Keraamilise plaadi värvimisega saab anda vannitoale täiesti uue välimuse. Esmalt tuleb plaat pesta, seejärel karestada ja kruntida. Värv peab olema mõeldud spetsiaalselt õigeks otstarbeks ehk keraamilisele plaadile ja märgadele pindadele. Värvi kantakse peale kaks või kolm kihti, nende vahel tuleb anda värvile küllaldaselt aega kuivada, kärsitus võib vannitoa värvimisel kätte maksta. Kõige lõpuks võiks värvi ka üle lakkida. Mõnikord riivavad vannitoa ilmet hoopis koledad vuugid. Lihtsamal puhul võib abi olla vuugipliiatsist, kehvemal juhul tuleb vana vuugimaterjal eemaldada ning uuega täita.
Pea kõik inimesed leiavad, et neil on kodus liiga vähe ruumi, enamasti on selle põhjuseks ebatõhus asjade paigutus, mis tekitab pidevalt visuaalset segadust ja põhjustab rahulolematust. Ruumipõuda saab leevendada praktilise garderoobisüsteemiga, mis pole üksnes riidekapi asendaja, vaid aitab reaalselt ruumi kokku hoida ja nutikamalt riideid, jalanõusid ja teisi esemeid paigutada. Üldjuhul võiks riiete riputamiseks arvestada sügavusega minimaalselt 50 sentimeetriga ning kõrgusega 150 sentimeetrit. Mugavaim kõrgus sahtlite ja korvide jaoks on 1-1,5 meetrit, jalatsite jaoks võiks kasutada madalat kappi või riiulit. Ruume saab avardada ka visuaalselt, selleks saab kasutada lisaks üldvalgusele kasutada eriotstarbelist kohtvalgustust, lisaks saab ruumi avardada peeglitega.
Viimistlusremondi kõrval on suvi hea aeg lahendada ka suuremaid muresid, näiteks neid, mis on seotud soojustusega, eriti algavale kütteperioodile ja kõrgetele hindadele mõeldes. Samuti võib ette võtta suurema kapitaalremondi, aga selle ise tegemine käib enamikule koduomanikest üle jõu, sestap tasub kaasata kogenud spetsialistid.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)