PEIDUS PÄRAND ⟩ Põltsamaa kultuurikeskuse seinapannoo kujutab tolleaegset õitsvat linna- ja tööstuselu
6. august 2022, 12:26
/nginx/o/2022/08/06/14742176t1h6054.jpg)
XX sajandi jooksul etapiti suurt tähelepanu pälvinud monumentaal-dekoratiivkunst on riigikordade vahetudes olnud tunnistajaks laialdasele unustusele ja hävingule. Sageli vaadeldakse selliseid taieseid kui midagi «nõukaaegset» ja ideoloogilist. Tegelikult on enamik neist omaaegsete kutseliste- ja tippkunstnike looming, milles esineb harva otseseid seoseid nõukogude võimuga.
Põltsamaa kultuurikeskus on üks kolmest tüüpprojekti järgi ehitatud kultuurimajast Jõgevamaal. Jõgevamaa kolmes rajoonis – Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa – ehitati kultuurimajad ühe projekti järgi ja hooned valmisid kõigis linnades samal aastal. Põltsamaa kultuurimaja tellijaks oli tolleaegse Põltsamaa rajooni kultuuriosakond ja ehitustööde rahastajaks kultuuriministeerium. Kultuurimaja avati pidulikult 1961. aasta 1. aprillil. Tänu Ellen Olde ettevõtlikkusele, kes tegutses sel ajal Põltsamaa rajooni kultuuriosakonna juhatajana, sai hoone eriprojekti järgi valmistatud sisustuse.
1965. aasta suvel valmis ENSV kultuuriministeeriumi tellimusel kultuurimaja fuajeesse Nikolai Kormašovi kavandatud kaheosaline sgrafiitotehnikas seinapannoo «Põltsamaa». Mustvalgel dekoratiivpannool on kujutatud Põltsamaa kultuurimaja taustal õitsvat linna- ja tööstuseelu, usinaid põllusaaduste korjajaid, jutupausi pidavaid heinatöölisi ja õunapuu vilju nautivat noorpere. Teosel kujutatud inimeste prototüüpideks olevat olnud kultuurimajas tegutsenud rahvatantsurühmade juhendaja Senta Bergmann, kultuurimaja direktor Sirje Tuula ja teised põltsamaalased.
Põltsamaa kultuurimaja renoveeriti aastatel 1999–2000, misjärel sai see nimeks kultuurikeskus. Renoveerimistööde käigus säilitati hoone fuajees asuvad Nikolai Kormašovi seinapannood ning kultuurikeskus sai juurde galerii, puhkpilliorkestri prooviruumi ja peeglisaali.
Valmimisaasta: 1965
Aadress: Jõgeva maakond, Põltsamaa, Julius Kuperjanovi 1
Autor Nikolai Kormašov
Ei ole mälestisena kaitse all
Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt «Monumentaal-dekoratiivkunst Nõukogude Eestis».