KAS TEADSID ⟩ Kuidas ja millal lõigata õunapuid?

Haiguste leviku tõkestamiseks järgmistele puudele tuleb pärast haige oksa lõikamist desinfitseerida ka oksakäärid või –tangid! Foto: Pexels / CC0 Licence

Hea saagi saamiseks peaks õunapuid lõikama igal aastal või vähemalt iga kahe aasta tagant, kirjutavad Hortese aiandi tegijad. 

Kevadel lõigatakse viljapuid enne kui puu hakkab elama aktiivset elu. Oluline märk on puhkema hakkavad pungad, mis õunapuudel muutuvad justkui veidi hõbedaseks – kui need juba avanevad, on õige lõikamisaeg möödas.

Lõikust võiks teha ajal, kui õhutemperatuur jääb -2 ja +6 kraadi vahele. Olenevalt talvest võib see mõnikord olla juba veebruaris, mõnel teisel aastal alles aprilli alguses. Pakase ajal lõigates võivad kooresse tekkida lõhed, sooja ilmaga hakkavad aga mahlad juba liikuma. Sobimatu aeg lõikamiseks on pungade puhkemisest lehtede täiskasvanuks kasvamiseni.

Taas võib õunapuid lõigata pärast jaanipäeva ning kuni augusti lõpuni. Suvise lõikuse eelised on vesivõsude mittetekkimine ja haavade kiirem paranemine, kuna kasvuajal on puudel palju rohkem energiat. Suvise lõikusega ja/või vesikasvude eemaldamisega harveneb võra ja viljad pääsevad päikese kättening kasvavad suuremaks.

Paljud aednikud soovitavadki teha kõik hoolduslõikamised, sh vesikasvude likvideerimise just suvel. Kui saad jaole enne kui uus kasv jõuab puituda, siis tuleb ta murdes kinnituskohast kergesti lahti ja oksakääre ei ole vaja kasutadagi. Murra või lõika uued kasvud kindlasti samal suvel ära.

Kui soovid vanu puid noorendada, siis tee algust kevadel, aga samal suvel murra puudelt uued kasvud kindlasti ära.

Lõika kvaliteetselt!

Kasuta lõikamiseks vaid teravaid lõikeriistu. Lõikehaav peab lõigatuna jääma sile, et kahjuritele peidukohti ei jääks. Kui lõikehaava äär jääb kare, silu see kohe pärast lõikust terava (aia)noaga. Hiljem puit kuivab ja parandamine ei ole enam nii kerge.

Kare ja katmata lõikekoht on nagu käsn, mis kogub niiskuse endasse ja selle tagajärjel aja jooksul pehkib. Ka seeneeostele meeldib sellistele kohtadele kinnituda.

Oks tuleb saagida tüve ligidalt ehk oksakrae pealt. Igaks juhuks pikemat lõikekohta jättes, jätad puule tüüka. Tüügaste kaudu lähevad aga puu sisse haigused ja puu võib kahjustuda juurteni. See on üks enamlevinud vigadest, mida viljapuude lõikamisel tehakse.

Väldi tüve vigastamist! Jälgi lõikamisel, et Sa ei lõikaks liiga sügavalt või ei vigastaks saega-oksakääridega puu tüve muul moel.

Peenemate okste lõikamiseks sobivad oksatangid või –käärid, jämedamate puhul kasuta käsisaagi.

Lõika sagedamini ja vähe korraga, mitte vastupidi

Olenevalt sellest, miks sa üldse õunapuud lõikad, sõltub ka see, kui palju ja milliseid oksi lõigata. Olenevalt kas tegu on lõikusega istutamise ajal, noore puu kujunduslõikuse, viljakandva puu hoolduslõikusega või vana puu noorendamisega, on neil igal omad reeglid. Anname siinkohal üldisi soovitusi, mida õunapuu lõikamisel meeles pidada.

Alusta puu hoolikast vaatlusest – jälgi võra ning uuri, kui palju on üldse vaja lõigata.

Õunapuid tuleb lõigata sagedamini ja vähe korraga, mitte harva ja palju korraga. Viimasel juhul kipub tekkima liigselt vesivõsusid, suurte haavade paranemine võtab aega ning nakkusoht on suurem. Tugev lõikamine on siiski paratamatu vanade viljapuude põhjaliku noorendamise korral.

Võra peab jääma pärast lõikust nii hõre, et valgus ja päike sinna sisse pääseks. Liigsed oksad ei tohi kurnata puu kasvamist ja viljade valmimist. Okste lõikamise üks põhjus ongi see, et puul oleks kergem vilju kasvatada.

Kui aga õunapuid kasvatatakse ainult lehtede või õite pärast, pole liigsed oksad muidugi probleem ning lõikamine polegi vajalik.

Lõikamist alusta kuivanud, vigastatud või haigete okste võrast välja lõikamisega. Kindlasti tuleks seejärel ära lõigata omavahel ristuvad oksad, samuti need, mis kasvavad tüve suunas ning mis kasvavad otse üles. Eemaldada ka vesikasvud.

Lõikamise käigus tasub pidevalt vaadata puud igast küljest ja veenduda, et võras poleks liiga hõredaid või hoopis liiga tihedaid kohti.

Oksi tasub kärpida paari aasta tagant, jälgides sealjuures, et ei piirataks valesid oksi. Tihti lõigatakse võra välispiiril olevate okste otsi, aga sissepoole, puu tüve poole kasvavad oksad jäävad kärpimata. Tuleks teada, et väliste okste otste kärpimine ei anna midagi, vaid hoopis tihendab puuvõra kasvu.

Mida igal juhul vältida, on vanade puude köndistamine. Tugev tagasilõikus kurnab puud pikka aega ning see rikub nii puu võra kui tervise. Õunapuid on võimalik madalamaks lõigata, aga n-ö „käte“ maha lõikamine on kuritegu puu vastu. Köndistamise, aga ka väga mahuka lõikuse tagajärjel kasvatab puu jõudsalt mahlaseid vesikasve, mis eranditult kõik taevasse suunduvad. Puu kasvatab meeleheitlikult oksi sellepärast, et tal on vaja teha lehti, mille kaudu päike kinni püüda ja ellu jääda.

Kui soovid vana õunapuud noorendada, siis lõika teda vastavalt, kui aga soovid vana puud väiksemaks lõigata, kuna ta jääb hoonele liiga lähedale, annab liiga palju varju vms, siis eelista köndistamisele puu täielikku maha saagimist.

Lõikehaavade katmine haavapeitsiga on hädavajalik vaid suurte lõikekohtade puhul, et niiskus puitu mädandama ei pääseks. Samuti on see soovitav kuna õhus levib palju seenhaiguste eoseid. Kui päike on määrde maha kulutanud, tuleb lõikekohad uuesti üle käia. Väikesed haavad kasvavad üldjuhul kenasti kinni ja määrimist ei vaja.

Haiguste leviku tõkestamiseks järgmistele puudele tuleb pärast haige oksa lõikamist desinfitseerida ka oksakäärid või –tangid!