STATISTIKA ⟩ Millisest Eesti piirkonnast leiab kõige enam asustamata kodusid?

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Hiljutisest rahva- ja eluruumide loendustulemustest selgus, et Eestis on asustatud ehk püsielanikega eluruume kokku 557 146. Koduta inimesi, kellel puudub isiklik või üüritud eluase või mõni muu alaline majutusvõimalus, on loenduse andmetel kokku enam kui tuhat.

Kõigist püsielaniketa ehk asustamata eluruumidest 51 protsenti (89 621) asub linnades, kõigest 7 protsenti (11 959) väikelinnades ja 42 protsenti (74 110) maalistes asustuspiirkondades. Aga millised on asustamata eluruumid linnades ja maakohtades?

Loenduse andmetel on Eestis üldse kokku 266 475 elamiseks mõeldud hoonet. Nendest 77,5 protsenti (206 529) on ühepereelamud, 18 protsenti (47 847) korterelamud, 3,1 protsenti (8572) paariselamud ja 1,3 protsenti (3527) mitte-elamud, kus asub vähemalt üks eluruum.

Kohalikest omavalitsustest jäävad kõrge asustamata eluruumide osakaaluga silma Narva-Jõesuu, kus asustamata on 52,4 protsenti tavaeluruumidest, ning Lääneranna vald, kus 45 protsenti eluruumidest on asustamata. Mõlemad on populaarsed suvituspiirkonnad. Asustamata eluruumide osakaal on madal näiteks Põlvas (13,8 protsenti), Kiili vallas (14 protsenti) , Keilas (14,4 protsenti) ja Narvas (16,1 protsenti). Kõrge asustatuse osakaal on veel ka Tallinna linnaosades. Näiteks Lasnamäel on vaid 10,8 protsenti eluruumidest asustamata, Haabersti linnaosas 15,7 protsenti.