MUREKOHT ⟩ Eesti Vee-ettevõtete Liit: kõrge elektrihind tõstab veeteenuse hinda (1)
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
15. august 2022, 08:53
/nginx/o/2022/08/15/14759948t1hb514.jpg)
Pikaajalise elektrienergia hinnatõusu tõttu on mitmed Eesti vee-ettevõtted sunnitud taotlema Konkurentsiametilt hindade korrigeerimist, kuid veeteenuste hind jääb Eesti tarbijate jaoks taskukohaseks, kinnitas Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tegevdirektori kt Mihkel Muulmann.
«Puhta kraanivee tootmine, reovee ärajuhtimine ja puhastamine on üsna energiamahukad protsessid – vee-ettevõtete tootmiskuludest moodustab energiakulu ligikaudu veerandi. Elektrienergiat kasutatakse kõige enam joogivee ja reovee puhastamise tootmisprotsessis ning pumplates. Koos energiahinna tõusuga on vee-ettevõtete jaoks kasvanud ka paljud teised sisendkulud, alates tööjõust ja lõpetades seadmetega. Kiire hinnatõus ja ligi 23-protsendiline inflatsioon on tekitanud olukorra, kus kulude katmiseks tuleb ettevõtetel veeteenuse hinda tõsta, et tagada kvaliteetne ja järjepidev teenus ning teha vajalikke investeeringuid,» selgitas Muulmann.
Veeteenuse hind sisaldab vee- ja kanalisatsiooniteenuse tasu. Kuna Eesti vee-ettevõtted tegutsevad rangelt reguleeritud valdkonnas, siis Konkurentsiamet kontrollib ja kinnitab nende hinnad vastavalt sisendkuludel põhinevale hinnamudelile.
«2022. aastal on uut veeteenuse hinda taotlenud juba 17 Eesti vee-ettevõtet, suurematest linnadest teatasid hinnatõusust näiteks Tartu ja Narva vee-ettevõtted. Hetkel on menetluses veel 11 vee-ettevõtte hinna muutmise taotlused, kellele lisaks valmistab veel mitu ettevõtet ette taotlusi veeteenuse hinnatõusuks,» tõi Muulmann välja.
«Tarbimismahtu arvesse võttes võib prognoosida, et veeteenuse hind kasvab keskmiselt ligikaudu 1-2 euro inimese kohta kuus,» ütles Muulmann. Tema sõnul pole veeteenuse hinnatõus kodumajapidamiste jaoks siiski sama suure mõjuga kui näiteks elektri- või soojusenergia hinnatõus ja jääb olevalt piirkonnast ning veetarbimise mahust keskmise Eesti perekonna jaoks mõne euro piiresse. Keskmine Eesti leibkond kasutab ühes kuus 2,2 kuupmeetrit vett ühe inimese kohta. Muulmanni sõnul on veeteenuste hind Eestis pigem madal ning meie inimesed on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega säästlikud veetarbijad.
Muulmann selgitas, et osades Eesti vee-ettevõtetes kehtib era- ja äriklientidele erinev veeteenusehind, aga seadus näeb ette, et uue hinna kehtestamisel ühtlustatakse hinda ja seda on tehtud ka varasematel aastatel.
«Võib prognoosida, et tulevikus kehtib kõikidele sama piirkonna vee-ettevõtte kliendirühmadele ühtne hind. Piirkondades, kus kehtib täna erinev hind, tähendab see sisuliselt seda, et eraklientide jaoks veeteenuse hind tõuseb ja äriklientide jaoks läheb teenus odavamaks.»