Kuidas euribori tõus mõjutab korteriühistu renoveerimislaenu?

Kristina Kostap
, kodu.postimees.ee tegevtoimetaja
Copy
Kortermaja Lasnamäel.
Kortermaja Lasnamäel. Foto: Madis Veltman

Üle 8 aasta tuleb nentida, et on otsa saanud eksperiment nimega «Euribori negatiivsed intressimäärad». See tähendab, et Euroopa pankade omavaheline laenamise keskmine intressimäär, mida pangad kasutavad laenude väljastamiseks, on taas positiivne. Selle otsene mõju annab eeldusliku efekti laenude tagasimaksete tõusule, sealhulgas korterelamu renoveerimislaenudele.

Euribori muutumine tuleneb sellest, et selle trende juhib Euroopa Keskpank oma intressipoliitikaga, mis omakorda on instrumendiks Euroopa majanduse stabiilsena hoidmisel. Seega mõjutab euribor olemasolevaid ja tulevasi laenuvõtjaid, sh korteriühistuid, kes soovivad taotleda laenu elamu renoveerimiseks, kaasajastamiseks või jätkusuutlikkumaks muutmiseks. Oluline on siinkohal mõtestada, et laenu taotlemine on alati vastutustundlik tegevus, mistõttu sellega kaasnevad riskid ja erinevad mõjurid tuleb selgelt läbi mõelda.

Loe ka: EKSPERDID 〉 Euribori tõusu eest on ainult üks pääsetee: kogu laen kohe tagasi maksta!

Tulenevalt intressikeskkonnas toimunud muutustele, kus pikaajaline euribor (EU6) on positiivne ning muutub iga kuue kuu tagant, siis ühistud, kes plaanivad (lähi)tulevikus hakata laenu taotlema, peaksid remondifondi kogumisel arvestama ka euribori indeksi võimaliku muutusega tulevikus.

Lihtsustatult on lahenduseks kaks varianti

  • KÜ üldkoosolek otsustab koguda remondifondi piisava puhvriga või tuleb olla valmis olukorraks, kus iga-aastaselt või paari aasta tagant tuleb kogutavat remondifondi summat 1m2 kohta olukorra põhiselt suurendada.
  • Alternatiivne võimalus on intressimäära fikseerimine, mida reeglina tehakse kuni viieks aastaks. Selle võimaluse juures tuleb arvestada, et fikseeritud intress kehtib eraldiseisva määra alusel, mis on mõnevõrra kõrgem hetkel muutuva intressi suhtes. Selle variandi puhul tuleb olla valmis remondifondi tasude suurendamiseks olukorra põhiselt.

Näiteks eeldusel, et korteriühistu, kus korterite üldpind on kokku 5000 ruutmeetrit, taotleks laenu summas 300 000 EUR renoveerimistööde teostuseks graafikuga 20 aastat, siis kujunevad laenukulud positiivsete intressimääradega 50 ruutmeetrise korteri omanikule järgmiselt:

  • Ujuva 6 kuu euribori puhul (hetkeseisuga turutase ca 0,7%) kujuneks igakuine korteriühistule tasutav arve 2-euro võrra suuremaks.
  • Fikseeritud euribori puhul 5 aastaks (hetkeseisuga turutase ca 1,5%) kujuneks igakuine korteriühistule tasutav arve 4- euro võrra suuremaks.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles