Kliimamuutused pikendavad puukide aktiivsushooaega: kuidas ennast kaitsta?

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Seene- ja marjalised on aktiivselt metsades toimetamas, kuid sügise saabudes on endiselt agarad ka puugid. Peavalu või kõrge palavik on vaid mõned puugihammustuse võimalikest tagajärgedest. Hoolimata sellest, et puuk on väike ja tema hammustus valutu, pole see kaugeltki kahjutu.

Eestis on teada vähemalt kolm puukidega levivat nakkushaigust: puukentsefaliit, puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi ning erlihhioos. Puugiinfo.ee andmetel puuk ise haigusi ei põe, kuid transpordib ja hoiab haigusttekitavaid viiruseid ja baktereid ehk võimaldab neil säilida ning paljuneda puugi sees. Mitte kõik puugid ei ole haigusekandjad ja risk haigestuda ühest puugihammustusest on reeglina väike, kuid siiski esineb Eestis puugihaigusi päris sageli.

Kuna Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond, soovitab Terviseamet puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti iga viie aasta tagant.

Tervise Arengu Instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Gelleri sõnul avaldatakse inimeste haigestumiste kohta vaid puukentsefaliidi, borrelioosi ja erlihhioosi juhtumid - teiste haiguste esinemist peale anaplasmoosi pole Eestis teada, kuid nakkustekitajaid siin siiski leidub. «Kümne-viieteistkümne aastaga on nakkuspõhjustajate levimus puukide seas kasvanud keskmiselt 2-3 korda.»

Eesti puugid kannavad ka inimese anaplasmoosi, neorlihhioosi, Borrelia miyamotoi ja rikketsioosi-taoliseid nakkuseid. Gelleri sõnul mööduvad need haigused üldjuhul kergete sümptomitega, ravi vajamata või isegi asümptomaatiliselt. Haigusjuhtumeid on registreeritud näiteks Rootsis, Saksamaal ja Poolas, seega säilib oht ka Eestis nendesse haigestuda.

«Ka Eesti puukidelt on leitud üsna palju bakterit nimega Rickettsia helvetica, mida aastaid tagasi ei peetud inimestele ohtlikuks. Viimastel aastatel on aga leitud bakterit südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustajana eakatel ning pärsitud immuunsusega inimestel.»

Oluline on teada, et puugi katsumisest või puugi nahal liikumisest ei ole võimalik terve naha kaudu infektsiooni saada. Puukborrelioosi nakatumiseks peab puuk inimese kehal olema vähemalt 12-24 tundi, reeglina isegi 48 tundi. Puukentsefaliiti nakatumine toimub kiiremini – mõni tund peale puugi hammustust.

Kliimamuutuste mõju puukide levikule ja aktiivsusele

Kliimamuutuste mõju on Gelleri sõnul toonud kaasa selle, et külmatundlike puugiliikide aktiivsushooaeg pikeneb. «Pikad ja soojad perioodid külmal aastaajal, eriti temperatuurikõikumiste puudumisel, aitavad kaasa puukide lühemale arenguetapi läbimisele ning soodustavad ellujäämist,» tõdes ta.

Paraku ei viita viroloogi sõnul ka üldised trendid Euroopas puukide arvukuse ega nende levikualade vähenemisele. «Kliimamuutused sunnivad puuke tungima uutele aladele, peamiselt põhjaosasse. Laanepuuk on ajalooliselt levinud Eesti lõuna- ja idaosas, kuid teda on viimastel aastatel leitud ka näiteks Järva- ja Raplamaalt. Kuigi see ei tähenda, et laanepuugid on nendes uutes kohtades või nende läheduses end püsivalt sisse seadnud, võib see viidata sellele, et laanepuugid laiendavad oma leviala põhjapoole.»

Kuidas end kaitsta?

«Äärmiselt oluline on end vaktsineerida. Õnnetusjuhtumikindlustus saab aidata puukentsefaliidiga seotud tagajärgede puhul, kui inimene jääb kauemaks haiguslehele või vajab tasulist meditsiiniabi. Küll aga ei laiene õnnetusjuhtum vaktsineerimata inimestele,» tõdeb Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev.

Gjensidige kindlustuse esindaja soovitab aga ennekõike mõelda sellele, mida saaks ära teha puugihammustuse ennetamiseks. «Looduses käimine on inimese jaoks väga oluline, seda nii füüsilise kui ka vaimse tervise toetamiseks ja lihtsalt metsa minemata jätta pole kindlasti variant. Pikas murus lemmikuga mängides või seenele minnes tasub teinekord lihtsalt kasutusele võtta ettevaatusabinõud ja vaktsineerida end enne kui puugid taas liikvel on,» sõnas Nikolajev.

Puukentsefaliidi vaktsiini kehtivust saab kontrollida Patsiendiportaali immuniseerimispassist.

Mõned soovitused loodusesse minnes:

  • Liigu võimalusel teeraja keskel, eemal kõrgest rohust ja põõsastest;
  • Kanna pikkade varrukatega heledaid riideid, nõnda on puugid paremini nähtavad;
  • Kanna peakatet;
  • Kasuta puugitõrje vahendit;
  • Pane püksisääred sokkide sisse;
  • Koju jõudes kontrolli terve keha.
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles