/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/18/14768691t1h2f6f.png)
VELUX on koos Taani disainistuudiotega EFFEKT ja MOE välja töötanud «Living Space» kontseptsiooni, mille eesmärk on uurida, kuidas ehitustööstus saaks toetada inimeste ja planeedi tervist.
Eestlaste seas populaarne aknatootja tuli lagedale elamu kontseptsiooniga, mis lahendab meie kliimale omased probleemid
Ruumide sisekliima ohud, nagu niiskus ja hallitus, liigne müra, jahedus või päevavalguse puudumine, on Eesti elanike jaoks liiga sagedased probleemid. Tegelikult puutub Eestis vähemalt ühega neist ohtudest kokku rohkem kui iga neljas Eesti elanik.
Kõige sagedasem sisekliimaga seotud probleem on niiskus ja hallitus. Nimelt elab 14 protsenti Eesti inimestest majades, millel on lekkivad katused, niisked seinad, põrandad, vundament või mädanevad aknalengid, põrandad. Selle tulemusena võivad tekkida astma ja hingamisteede probleemid.
Teine laialt levinud probleem on liigne müra. Eesti inimestest tervelt kaheksa protsenti puutuvad kokku naabrite tekitatud või tänavamüraga, mis võib põhjustada terviseprobleeme, sealhulgas seede- ja unehäireid.
Kolmas levinud sisekliima probleem on liiga madal temperatuur. Täpsemalt ei suuda kuus protsenti Eesti inimestest säilitada oma kodus piisavat toatemperatuuri, mis võib omakorda põhjustada südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigusi.
Neljas probleem on vähene päevavalgus. Eesti inimestest neli protsenti peavad oma kodu liiga pimedaks, mis võib põhjustada depressiooni ja uneprobleeme.
Inimesed, kes peavad kahjuks elama või töötama hoones, kus esinevad kõik neli riskitegurit, hindavad neli korda suurema tõenäosusega oma tervist kehvaks.
«Living Space» kontseptsioon
Selleks, et minimeerida halvast sisekliimast tingitud probleeme, on VELUX koos Taani disainistuudiotega EFFEKT ja MOE välja töötanud «Living Space» kontseptsiooni, mille eesmärk on uurida, kuidas ehitustööstus saaks toetada inimeste ja planeedi tervist skaleeritava, taskukohase ja äriliselt elujõulise ehitusprojekti kaudu.
«Kontseptsiooni üks eesmärk on saavutada tervislikud kodud läbi hoolika materjalide, tehnika ja kujunduse valiku. Teine eesmärk on tugevdada kogukonnatunnet, ühendades eramajad ühiselt kasutatava ruumiga,» ütles VELUX-i Baltikumi juht Dimitrijs Astašonoks.
«Living Space» kontseptsioon kasutab lihtsaid hoonesüsteeme, mis nõuavad vähe hooldust ja mida saab hõlpsasti uuendada, parandada ning varustada nutikate seadmetega.
/nginx/o/2022/08/18/14768696t1hf867.png)
Päevavalgus
See osa kontseptsioonist hõlmab akende asetust. Aknad nii maja katusel kui ka fassaadidel tagavad kogu päeva jooksul valguse hea jaotuse vastavalt päikese muutuvale asendile.
Soojus
Soojuse osa hõlmab nii kütet, ventilatsiooni kui ka varjestust, et majas oleks alati tagatud meeldiv temperatuur. Oluline osa on siinkohal kaminaefektil, kus soe õhk väljub hoonest ülaosas läbi avatud akende ja asendub seejärel maapinnalt siseneva värske ja jahedama välisõhuga.
Akustika
Iga hoone puhul on oluline nii mürapidavus kui ka kaja puudumine. Hoone välispiirded kaitsevad siseruume väljast tuleva müra eest ja pehmed sisepinnad hoiavad ära kaja, mis muudab ruumid kõledaks. «Living Spaces» kontseptsiooni väga oluline osa on ka kütte- ja ventilatsiooniseadmete müra viimine miinimumini.
Välialad
Lisaks siseruumidele hõlmab «Living Spaces» kontseptsioon ka välialasid, mille eesmärk on inspireerida inimesi rohkem aega õues veetma ja pakkuda igal aastaajal tihedat kontakti loodusega. Lisaks aitavad ühised välialad tugevdada naabrite vahelist kogukonnatunnet.
/nginx/o/2022/08/18/14768697t1hd238.png)
Projekti «Living Space» esimene näidis ehitatakse 2023. aasta maailma arhitektuuripealinna paviljoniks Kopenhaagenis.