/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2022/08/18/14767325t1hf834.jpg)
Romantiline Haapsalu on ütlemata tore paik. Isegi sinna esimest korda sattudes tuleb igal raamatusõbral vähemasti kuidagi veidralt tuttav tunne. See on maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn. Wikland joonistaski aga tegelikult alati Haapsalu.
Talumehe kõrts on just selliste fantaasiarikaste Wiklandi majade vahel Haapsalu vanalinnas paiknev toitlustusasutus. Koht, mida kiidetakse kui mõnusat maalähedast kõrtsi, kus road kohalikust toorainest ja Eesti identiteet au sees. Imekaunil suveilmal tundus patt sees istuda, sättisime ennast välja terrassile. Kell lähenes neljale, päike praadis, praktiliselt kõik lauad olid hõivatud. Kõrvallauast kostab veider hääl, mis on omalaadne kombinatsioon Beebi-Yoda viiksumisest ja kurja rotveilerit silmanud pesukaru ehmunud urinast. Otsin uudishimulikult selle allikat. Selgub, et einestamise lõpetanud viieliikmelise pere ema kätte jõudis arve. «Me olemegi kallis koht,» teatas ettekandja rõõmsalt. Palju kuuleb soome keelt, väga palju.
/nginx/o/2022/08/18/14767329t1h48cb.jpg)
Teen tiiru siseruumides. Mis on see tasand, mille kaudu nii lähedalt kui kaugelt tulnud turistidele toidukõrvaseks eesti identiteeti välja pakutakse? Selgub, et maalähedus on kujundatud läbi tugeva onuheinoliku aktsendiga identiteedi rastri. Naljakate kirjadega puust plangud kannavad sõnumeid nagu «Ära toida kätt, mis sind hammustab», sisekujundus on rõhutatult rohmakas. Lauad-toolid servamata paksudest laudadest, kuid hoolikalt lihvitud-lakitud.
Menüüst oli eelluuret tehes varem pilku püüdnud roog nimega «Karukäpp» (millegipärast valmistatud lambalihast), kuid see oli paraku otsa saanud. Otsas oli ka «Sea suutäis» (paneeritud notsu). Mis saab olla aga veel maalähedasem kui kartulikoored (5 eurot)! Need saabuvad koos dipikastmega originaalsel puitkandikul. Muide, kõik road jõuavad kohale tähelepanuväärse, ütleks isegi päevaprae kiirusega. Mis iseenesest on tore, aga teeb samas pisut ettevaatlikuks.
/nginx/o/2022/08/18/14767331t1h79cc.jpg)
/nginx/o/2022/08/18/14767326t1h150b.jpg)
/nginx/o/2022/08/18/14767327t1h6b8a.jpg)
/nginx/o/2022/08/18/14767330t1h27da.jpg)
Kiudainetest pungil friteeritud kartulikoortest moodustavad olulise osa õli ja sool, aga tegemist on maitseelamust pakkuva roaga, mis näeb välja nii hea, kui üks kartulikoor vähegi näha saab. Sinna juurde klapib kenasti kohalik rüübe, Hapsal Lager (0,3 l, 5 eurot), värskendav ja kergesti joodav. Mere ääres tahaks ikka kala. «Mere-Sulps» (10 eurot) sisaldab frititud räimerümpasid, peedi-küüslaugu salatit ja marineeritud kurki. Mõningase üllatusena avastan hiljem, et hinnale olid liidetud ahjukartulid (3 eurot), teistel praadidel olid need hinnas. Rahvuskala on fritituna parajalt krõbe ja on mokkamööda neilegi, kes teab mis suured kalasõbrad ei ole. «Metsanotsu hautis» (18 eurot) kõlab küll metsikult ja hõrgult, kuid peategelane on kahetsusväärselt kuiv ning lisandid tuimavõitu, pisut ülemaitsestatud ahjukartul ja fantaasia- ning maitsevaba tomati, värske kurgi, sibula salat ei ole kindlalt talle hea partner. Portsud on üsna suured, hinnad samuti, kuid elamus jääb küllaltki tagasihoidlikuks.
Talumehe Kõrts Haapsalus
Toit: kogus massiivne, isikupära minimaalne
Teenindus: kiire ja konkreetne
Õhustik: turistilikult lärmakavõitu
Soovitame: palju ei ole alati rohkem