:format(webp)/nginx/o/2022/08/23/14781461t1h62d9.jpg)
Miks on nii raske viia ellu oma toitumis- ja trenniplaane? Võid alustada kindla kavatsusega, kuid aja möödudes tekivad kiusatused, motivatsioon väheneb ning peagi oled tagasi seal, kus alustasid. Kuidas tervislikke harjumusi pikas perspektiivis hoida?
Käitumisteadlane Michelle Segar õpetab, kuidas luua pikaajalisi tervislikke harjumusi ja mis takistused sellel teel ette tulla võivad. Ta tõi välja neli kõige levinumat lõksu ja kuidas neist pääseda.
1. Kiusatus
Valmistud minema jõusaali või jalutuskäigule, kuid hubane diivan tundub nii ahvatlev. Või oled peol ja tunned vastupandamatut tõmmet šokolaadikoogi poole. Segari sõnul pole see tegelikult toit, mis inimesi ahvatleb, vaid emotsionaalsed seosed, mis neil teatud toiduainetega on. «Kui sa mõistad, miks minevikukogemused sind oma kavatsustest ja plaanidest eemale meelitavad, on sul nende asjade üle suurem kontroll,» ütles Segar.
2. Mässumeelsus
Segari sõnul kogevad inimesed uut toitumiskava alustades mässumeelsust. «Kui inimesed tunnevad, et nad peavad midagi tegema, on loomulik, inimlik kalduvus tahta selle vastu mässata.» Sisuliselt tähendab see seda, et tahad seda, mida ei saa. Asi lõppeb sellega, et selle asemel, et lubada endale siis see õnnetu tükk kooki, sööd sa protestivaimust kohe kolm.
3. Teiste ootused
Võib-olla sa ei hooligi sellest šokolaadikoogist, sul pole ei kiusatust ega tahtmist mässata, kuid siis tuleb sõber ja pakub seda sulle. Kuidas sa siis ära ütled?! Nii võtadki selle koogi/pitsa ja sööd ära.
Sul võivad olla head kavatsused, kuid toiduvalik on sinu enda teha ning tõeline sõber austab seda.
4. Täiuslikkus
Kõik need eelnevad lõksud viivad lõpuks välja perfektsionismini. «Meile on õpetatud, et me peame tegema kõike õigesti,» ütles Segar väljaandele mindbodygreen. «Trenni tuleb planeerida, söömist tuleb planeerida. Ja kui sa ei suuda kava järgida, siis ei tasu seda teha.» Kuid see kõik-või-mitte-midagi-mõtteviis viib eos hukule, sest pole kasulik visata kõik oma edusammud aknast välja ühe pisikese eksimuse pärast.
Hulga tulemuslikum on paindlikkus ja mingigi osa plaanist täitmine. Kui kõike ei jõua, tee pool! Loomulikult on seda lihtsam öelda kui teha, eriti kui see kõik-või-mitte-midagi mõtlemine on meie ajus nii juurdunud. Aga kui me mõistame, et selline mõtteviis ei ole produktiivne, on võimalik olla paindlikum. Segar lisas: «Ikka tuleb ette tõuse ja mõõnu. Need kõik on osa teekonnast püsiva muutuse poole.»