Põltsamaa mahlapakendite korgid enam plehku ei pane

Esimestena said kinnituvad korgid külge kuu aega tagasi Põltsamaa 1L mustasõstra-õuna-vaarika kannujoogid, tomatimahlad, õunamahlad ja ploominektarid. Vanade korkide tootmist sellest ajast enam ei toimu, sest korkimismasin on seadistatud uuele korgile. Foto: Orkla Eesti

Orkla Eesti Põltsamaa tehas võttis koostöös Tetra Pakiga esimese Eesti toidutootjana mahlapakenditel kasutusele korgid, mis jäävad ka avamise järel pakendi külge. Muudatuse eesmärk on vähendada plastikkorkide sattumist loodusesse.

Eurodirektiivi kohaselt peavad samasuguse keskkonnasõbraliku pakendilahenduse 2024. aasta juuliks ellu viima kõik Euroopas tegutsevad toidu- ja joogitootjad, kelle sortimendist leiab plastist joogi- või toidupakendeid.

«Uute korkide tootmiseks vajaliku plasti kogus oluliselt ei suurene ega vähene, kuid kuna kõik korgid jäävad nüüdsest pakendi külge, siis väldime juba ainuüksi kinnitatava korgiga 1-liitriste mahlapakendite turule toomisega igal aastal 4 tonni plasti potentsiaalset sattumist loodusesse. Sama lahenduse saavad 2023. aasta alguses külge ka meie 2-liitrised mahlapakendid,“ ütles Põltsamaa turundusjuht Siiri Vare.

Uued kinnituvad korgid on toodetud Tetra Paki Prantsusmaa ja Hispaania tehastes. Korkide valmistamiseks kasutatakse taimepõhist ehk suhkruroost plasti, samast materjalist korke on Põltsamaal kasutatud juba kuus aastat. Ka Tetra Pak 1L kartongpakendites kasutatakse just taimepõhist plasti ning seetõttu on selle pakendi süsihappegaasi jalajälg varasemate pakenditega võrreldes 21 protsendi võrra väiksem.

Tarbija jaoks ei muutu uue korgiga mahlapakendi kasutamine ebamugavamaks. Oluline on korki pakendilt mitte maha rebida – selline kiusatus võib mahlapakki avades esialgu tekkida. Uue kinnituva korgiga mahlapakk sulgub ja avaneb täpselt samamoodi ning tuleb sorteerida jätkuvalt pakendi konteinerisse.