HOIATUS ⟩ Toidupoe allahindluse protsent näitab tegelikult juurdehindlust!

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

A1000 Market odavpoodide keti juhi Tarmo Lauringu sõnul on kaubandusketid viimaste kuudega tuntavalt oma juurdehindlusi tõstnud, mis annab suure osa hinnatõusust. Eriti selgelt näitavad juurdehindluste suurust sooduskampaaniad, millega lubatakse 40-80-protsendilisi allahindlusi.

Tarmo Lauringu sõnul on kõige jõhkramalt tõstnud kasumimarginaali kallimad poeketid ning vahe odavpoodidega on suurem kui kunagi varem. «Selleks, et aru saada, kui suured on tegelikult juurdehindlused, tasub paradoksaalsel kombel vaadata allahindlusi,» ütles Lauring.

Nii teles, raadios kui postkasti saadetakse pidevalt näiteid suurtest allahindlustest, aga kõik saavad ju aru, et tegelikult on ostukorv drastiliselt kallinenud.

«Allahindlused näitavadki kui palju poed tegelikult hinnale otsa panevad. Arusaadav, kui hinnatakse alla üksikud või säilivusaja lõpus tooted. Kui aga soodustus kehtib tervetele tootegruppidele – näiteks kõik mänguasjad, maiustused või muruniitjad on 50-80 protsenti alla hinnatud, siis tähendab see, et tavajuhul on juurdehindlus 70-100 protsenti. Nii paljude toodete korraga alla omahinna müümine poleks jätkusuutlik ja ükski pood ei tee seda. Seega tasub mõelda – mida suur allahindlus tegelikult tähendab,» rääkis Lauring.

A1000 Marketi juhi sõnul on jaekaubanduse juurdehindlus kasvanud tootja marginaalist suuremaks, aga see ei peaks nii olema, sest poed on lihtsalt vahendajad ja ise erilist lisaväärtust ei loo. «Tegelikult pole ka poodide kulud võrreldes tootjatega nii palju kasvanud,» lisas Lauring.

«Teine võimalus suurteks allahindluseks ongi survestada Eesti toidutootjaid, kel on praegu niigi raske ja kes on isegi sunnitud kõrge elektrihinna tõttu tootmist seiskama. Edasimüüjad suruvad, et tootja peab mingeid asju kampaania jaoks alla omahinna müüma ja teistele toodetele paneb pood korraliku kasumi otsa ja pigistab nii mõlemast otsast,» põrutas Lauring.