:format(webp)/nginx/o/2022/09/02/14804396t1h63d8.jpg)
Enam kui kolmandik ehk 35% Eesti elanikest kinnitab, et on viimastel aastatel oma tarbimiskäitumist keskkonnasõbralikumaks muutnud. Põhjalikumalt mõeldakse oma igapäevaste valikute üle, muuhulgas ka millist poekotti kasutada, selgus uuringufirma Norstat poolt kaupluseketi Lidl tellimusel sel suvel Baltikumis läbi viidud uuringust.
Kui ligi pooled (47 protsenti) eestlastest vastanutest kinnitasid, et on alati püüdnud teha keskkonnasõbralikumaid valikuid, siis enam kui kolmandik (35 protsenti) kinnitas, et nende harjumused on selles suunas muutunud just viimastel aastatel. Näiteks märkis 63 protsenti vastanutest, et külastavad toidupoodi regulaarselt oma ostukotiga ning 40 protsenti, et peavad ostukoti puhul oluliseks selle valmistamisviisi ja materjali.
Kuigi enamasti on kõigi kolme Balti riigi tarbijate hoiakud ja harjumused sarnased, siis oluline eristumine on poekoti materjali eelistuses. Eestlaste esimene valik on 49 protsenti juhtudel paberkott, samas lätlastel 48 protsenti ja leedukatel 44 protsenti kilekott.
Just noorte (18-29) seas on Baltikumis enim neid, kes on taaskasutatud materjalidest loodussõbraliku poekoti eest vajadusel nõus ka kõrgemat hinda maksma. Poekoti valikul peab oluliseks selle vastupidavust 89 protsenti, mahutavust 74 protsenti, keskkonnasõbralike materjalide kasutamist 40 protsenti ja ilusat välimust vaid 19 protsenti vastanuist.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)