NÄDALA AED ⟩ Kui külm kipub kimbutama

Suvelilledele võib kaitseks öökülma eest peale laotada katteloori ja kinnitada see maasse vajutatud kergele karkassile. Foto: Kekkilä

Sügiskuu on alanud ja enamasti ilmutavad end sel ajal ka esimesed öökülmad. Öökülmasid jaotatakse varajasteks ja hilisteks. Vastupidi loogikale on varajased öökülmad need, mis pärast suve varakult saabuvad (enamasti septembris, kuid öökülmi on esinenud isegi augusti lõpus), hilised aga need, mis veel mai- või juunikuuski kimbutada võivad. Aia seisukohast on kõige ohtlikumad hilised öökülmad, sest marja- ja viljapuude õitsemise ajal võivad need hävitada igasuguse saagilootuse, ent palju kahju võivad tekitada ka varajased miinuskraadid.

Ilmateenistus mõõdab õhutemperatuuri kahe meetri kõrguselt, taimed aga kasvavad maapinnal, kus temperatuur on 2–4 kraadi madalam. See tähendab, et kui prognoosi järgi langeb ööseks temperatuur nullkraadi lähedale, on maapinnal juba miinuskraadid. Enamasti kaasneb öökülmaga selge pilvitu taevas ja tuulevaikus. Varakult saabuvate külmade eest on paremini kaitstud veekogude ääres olevad majapidamised, sest vesi jahtub maapinnast aeglasemalt, samuti kaitsevad hästi suuremad puudegrupid ja hekid. Külm õhk on raskem kui soe ja vajub madalamale, mistõttu maapinna sügavamates lohkudes või kallaku alumises osas võib külm jälle liiga teha. Kõige külmem on päikesetõusu ajal.

Külmakartlikud kõrvitsalised