Suvel pakuvad Emajõe-äärse kodu ümber lehtedes puud leitsaku eest varju.
Kui puud on raagus, siis on korter valgusküllane.
Pererahva eluase on täis kunsti ja disainiklassikat.
Supilinna vastaskaldal ja Lodjakoja naabruses, arhitekt Ott Ojamaa projekteeritud Ranna tee asumi ühe maja kõrgemal korrusel on kunstnike Per William ja Sirje Peterseni kodu.
Suvisel ajal on nende otse Emajõe kaldal paikneva kortermaja kõrgeima korruse tubades ja terrassil mõnus, sest suured puud varjavad päikest. Talvel, kui puud on raagus, on ruumid palju valgusküllasemad.
«Kui mu tulevane abikaasa tuli 16 aastat tagasi Eestisse, hakkasime meile sobivat elamist otsima ja sattusime juhuslikult Emajõe äärde Ranna teele uusi kortereid vaatama. Võtsime esialgu sihikule ühetoalised, aga neist me eriti ei vaimustunud. Siis pakkus maakler, et läheme üht suuremat katusekorterit vaatama,» meenutab Sirje Petersen ja lisab, et kui nad rõdul seisid ja imetlesid Emajõe vaateid, teatas mees, et selle me võtame. Ja nii lihtsalt korterisaaga lõppeski.
Rohkelt kunsti ja tippdisaini
Alguses otsustas paar, et nad hoiavad kolmetoalises kodus karget sisustusjoont ja toovad uude elamisse vaid hädavajalikke esemeid ning mõned raamatud.
«Oleme siin järginud põhimõtet, et ei pane seina suuri kappe ja riiuleid. Vaid kabinetis on raamaturiiul ja kunstialbumid sättisime elutuppa,» osutab Sirje Petersen. «Kunstiteoseid on meil muidugi omajagu ja neid me ka pidevalt vahetame. Tavaliselt jõuavad skulptuurid ja maalid pärast näitustel esinemist koju, kust me nad mõne aja möödudes hoidlasse viime.»
Sel suvel esines Per William Petersen oma töödega seitsmel väljapanekul ja Sirje Petersen mõnel näitusel. Alles möödunud nädalal lõppes Draakoni galeriis tema isikunäitus «Valguse kulg».
Per William Petersen pälvis 2021. aastal Ado Vabbe nimelise kunstipreemia ja samal aastal valiti Sirje Petersen nii Kristjan Raua kui ka Konrad Mäe preemia nominendiks.
Kunstnikud jagavad pisikest ateljeed Tartu Kunstimajas, kus nad seljad koos töötavad. Aga nad saavad ka teineteisele hõlpu anda, kui naine, kes on ka kõrgema kunstikooli Pallas kaasprofessor, käib tudengeid juhendamas.
Kuna mees õppis nooruses Taani Disainikoolis ja teenis samal aja leiba õpipoisina maailmakuulsa hõbesepa Georg Jenseni ettevõttes, on nende kodus mõistagi palju tema disainitud küünlajalgu, vaase, kausse jms.
Lisaks kujuri loodud vormidele ilmestab nende kodu Taani disainiklassika. «Meile on eriti armsad lausa skulpturaalsete objektidena mõjuvad Arne Jacobseni kuulsad toolid «Muna» («Ægget») ja «Luik» («Svanen», mõlemad 1958), mille arhitektist disainer kavandas Kopenhaageni SAS Royal Hoteli jaoks. Muide, ta disainis sinna ka söögiriistad, mida tänaseni toodab Georg Jenseni firma,» mainib Sirje Petersen.
Inspireeriv kodukant
Sellest, kuidas Tartu ja Emajõgi taani-eesti kunstnikule meeldivad ja on teda mõjutanud, saab lugeda mehega tehtud intervjuudest mullu kolmekeelsena (inglise-eesti-taani) ilmunud kataloogist «Per William Petersen. Naine kasukas. Valitud tööd 1995−2020» ja veenduda tema videoid vaadates, kus ta lausa ülistab jõge.
«Siit on väga tore tööle minna ja ka töölt naasta!» kinnitavad Petersenid justkui ühest suust. Raekoja plats ja nende lemmikrestoran La Dolce Vita on kodust kümneminutilise jõeäärse jalutuskäigu kaugusel. Pallas ja kunstimaja jäävad veidi kaugemale.
«Selle korteri kõige meeldivam osa on katuseterrass. Kuna siin on kahel pool sõudebaasid, siis on väga vahva vaadata, kuidas need 4- või 8-aerulised veel libisevad. Siin me tõesti puhkame ka siis, kui on vihmane ilm,» tunnistab mees. Kuna Taanis suuri jõgesid pole, on Emajõgi talle väga tähtis.
Naine lisab, et Per tegi aastaid tagasi uusaastaööks terrassile lumelinna. «Disainis» pakases külaliste rõõmuks jäised diivanid, tugitoolid ja laternad.
Petersenidel on kombeks suviti mehe sünnimaal rännata. Tihedasse programmi mahub alati oluliste näituste ja muuseumide väisamine, nagu võib mehe kataloogist lugeda. Huvitav, millal Sirje Peterseni loomingu ülevaade ilmub? Jääme pikisilmi ootama.