UURING ⟩ Eesti kodudest pea veerandis on vähemalt üks tervist negatiivselt mõjutav tegur

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kodu remontides vaatavad paljud inimesed üksnes materjalide ja mööbli hinda, kuid see ei tohiks olla valiku tegemisel ainus kriteerium.

«Me seostame õhusaastet sageli ainult õues olemisega, kuigi tavaliselt on see siseruumides palju suurem kui õues,» ütles VELUX-i Baltikumi juht Dmitrijs Astašonoks. Siseruumide õhku saastavad näiteks mööblist eralduvad osakesed, kasutatud värvidest lenduvad orgaanilised ühendid või toiduvalmistamisel tekkivad aurud.

«Seetõttu on väga oluline valida looduslikust materjalist põrandakate, mööbel ja disainiesemed, samuti värvid, mis sisaldavad võimalikult vähe lenduvaid orgaanilisi ühendeid,» lisas Astašonoks.

Kodu õhukvaliteeti mõjutab väga olulisel määral ka ventilatsioonisüsteem – sageli ei mõtle inimesed vanade puitakende plastikakende vastu vahetamisel sellele, et õhuvahetus väheneb selle tulemusena oluliselt ja kehvem õhk mõjutab mitte ainult füüsilist, vaid ka vaimset heaolu.

Remondieelarvesse mahtumiseks määrab materjalivaliku sageli hind, kuid see ei tohiks olla ainus kriteerium. Lisaks hinnale on oluline hinnata mööbli ja viimistlusmaterjalide kvaliteeti ning seda, kui sõbralikud või ebasõbralikud need tervisele on. «Kvaliteedilt kokku hoides kahjustame suure tõenäosusega oma tervist ja maksame ravimite või erinevate tervist edendavate meetmete eest palju rohkem,» märkis Astašonoks.

VELUX-i «Tervislike kodude baromeetri» 2022 andmetel elab väga suur osa eurooplastest kodudes, kus esineb vähemalt üks neljast tervisele negatiivset mõju avaldavast tegurist – liigne niiskus või hallitus, vähene mürapidavus, ebapiisav küte ja päevavalgus. Uuringu järgi elab sellistes kodudes 24% Eesti, 36% Läti ja 44% Leedu elanikest.