Neli levinud olukorda, kus noored lepivad lubamatult ebaõiglase kahjuga

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Vaidlused kavala tööandja või üürikorteri omanikuga ja kahjulikud suulised kokkulepped elu esimese auto või kodutehnika ostmisel – need on põhilised lood ERGO praktikast, kus värskelt ellu astunud noored vajavad järjest enam juristi nõu.

ERGO kindlustuse statistika näitab, et üleüldiselt on juristilt abi küsimine tõusutrendis. Keskmine õigusabikulude kindlustuse klient vajab õigusnõu vähemalt korra kahe aasta jooksul. Järjest rohkem on aga neid üle 20-aastaseid noori, kes on julgenud pöörduda juristi poole, sest on targalt tajunud, et neid on üritatud justnimelt nooruse pärast ebaõiglaselt ära kasutada.

«Õiguslik asjade klaarimine tähendab reeglina kellegagi ühendust võtmist, silmast silma kohtumist ja vaidluste pidamist. Seetõttu soovivad inimesed selliseid konfliktseid olukordi vältida. Vaidlustele käega löömise põhjuseks on enamasti info ja enesekindluse puudumine ning vähene suhtlusjulgus ning sageli kiputakse neid tendentse justnimelt noorte peal ära kasutama,» ütles ERGO õigusabikulude kindlustuse portfelli juht Maiko Kalvet.

Kalvet tõi välja neli levinumat olukorda, kus noored ei teadvusta oma õigusi piisavalt ning eelistavad õiguse jalule seadmise asemel eluga edasi minna.

1. Suusõnalised kokkulepped ja tehingud

Kõik tehingud, sealhulgas laenu- ja ostusummad, tuleb alati tasuda ülekandega, mitte sularahas, et vajadusel oleks võimalik tehingut tõestada. Isegi oma sõbrale laenu andes tuleks see sobival moel fikseerida, näiteks elektrooniliselt SMS-i, e-maili, Messengeri või mõne muu suhtlusäpiga, kus mõlemad osapooled on tuvastatavad.

Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kuid suuliste kokkulepete probleemiks on nende tõendamine, seega soovitavad juristid lepingu sõlmida kirjalikult.

«Esimene suurem ost, mille noored iseseisvalt teevad on sageli auto – enamasti otsitakse just vanemaid kasutatud autosid, mille puhul võib peale ostu palju ebameeldivaid üllatusi välja kooruda,» lisas Kalvet. «Suusõnalise ostu-müügi kokkuleppe korral on hiljem raske tõendada, millises seisukorras pidi sõiduk olema ja nii jäävad kõik hilisemad parandamiskulud tihtipeale uue omaniku kanda. Kui on aga sõlmitud kirjalik ostu-müügi leping, milles on fikseeritud sõiduki seisukord ja ostujärgselt ilmnevad puudused, millest ostjat ei teavitatud, on võimalik müüjalt nõuda puuduste kõrvaldamist.»

2. Manipulatiivsed tööandjad

Õigusabikulude kindlustuse puhul küsitakse kõige sagedamini nõu just töölepingu sõlmimise osas. «Noortel puudub erinevate lepingupunktide hindamiseks vajalik elukogemus ja teadmised ning tahetakse üle täpsustada, kas leping on mõistlik ja mida tööandja saab nõuda,» lisas Kalvet. «Kui ise oma teadmiste põhjal ei julge vaielda või ei tea mida teha, annab jurist palju julgust juurde.»

Vaidlused tekivad olukordades, kui töösuhe on ebaõiglaselt lõpetatud, puhkuse- või lisatasud jäetakse maksmata, või tehakse ühepoolseid muudatusi, millega töötaja ei ole nõus. «Tööandjal, kes on pikalt tegutsenud, võib olla välja kujunenud lausa oma taktika, kuidas noorte teadmatust ära kasutada,» lisas Kalvet. «Tundmata seadust on sellele väga raske vastu seista ja neil tööandjatel on komme jätta mulje, et töötaja on ise midagi valesti teinud või et leping on igati seaduspärane.»

3.Tagatisrahast ilma jätmine

Peamised vaidlused üürileandjatega tekivad reeglina lepingu lõpetamisel. «Sageli viitavad üürileandjad erinevatele kahjustustele üürikorteris, mis olid juba varem ja ei soovi tagatisraha tagasi maksta,» selgitas Kalvet. «Tagantjärele on siin väga raske midagi ära teha – oluline juba sisse kolides fikseerida fotodel korteri algne seisukord, veenduda, et fotod oleksid koos kuupäevadega ja lisada need lepingule.»

4.Vaidlused kauplejatega tehtud ostu üle

Poest kauba ostmisel on müügileping sõlmitud isegi siis, kui müüja makstud raha vastu kassatšekki ei anna. Vaidluste puhul on aga esmatähtis tõendada tehingu toimumist, ehk võttes tšeki või tasudes pangaülekandega, mis fikseerib nii tehingu toimumise kui selle aja.

«Kui e-poode oskavad inimesed juba piisavalt hästi analüüsida ja valida, siis probleemid tekivad just eraisikutelt ostmise puhul nagu näiteks Facebook Marketplace'i platvormil, kus on liikvel palju petiseid, kes tihti peale raha ülekannet kaupa välja ei saada,» lisas Kalvet.

Lõksu võib sattuda isegi suuremate kaupluskettidega, mil müüjad keelduvad seadme hüvitamisest või remontimisest, väites, et tarbija on ise nimetatud kahju põhjustanud. «Alles hiljuti oli kentsakas juhtum, kui mobiiltelefoni müüja ei olnud nõus veekindla telefoni veekahjustust hüvitama. Tänu ERGO õigusabikulude kindlustusele sai klient juristidelt abi nii müüjaga suhtlemisel kui ka tarbijavaidluste komisjoni pöördumisel. Tulemuseks õiglus ja remonditud seade.»