/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/15/14831508t1h0230.jpg)
Uue uuringu järgi võivad ka välja lülitatud gaasipliidid meie tervisele ohtu kujutada.
Bostoni ülikooli keskkonnatervise professor Jonathan Levy' sõnul saastavad gaasipliidid õhku lämmastikdioksiidiga, mis võib omakorda tõsta kopsukahjustuste riski. Olulist rolli mängivad siinkohal ka kodu suurus ning selle ventilatsioonilahendused.
Värske uuringu järgi võib gaasipliidi pidev kasutamine pahaloomulike kasvajate esinemise tõenäosust suurendada. Gaasipliiti kasutades jõuab organismi lisaannus süsinikmonooksiidi, lämmastikdioksiidi ja formaldehüüdi. Eelamainitud sisalduvad ka sigarettides ning need on tuntud vähitekitajad.
Teadurite sõnul tuleb gaasipliidil kokates tingimata õhupuhastit kasutada. Efektiivsuse tagamiseks võiks see kõige tugevamal võimsusel töötada, vahendab New York Post.
Ka välja lülitatud pliit võib eritada metaani ja benseeni, kemikaale, mida on samuti paljudes uuringutes erinavate vähivormidega seostatud. Teadlastele ei ole veel selge, kas gaasipliidist eralduv benseen on vähki tekitav, ent pidev kokkupuude gaasipliitidega teeb neile muret.
Metaaniga kokkupuude võib põhjustada hingamisprobleeme, sealhulgas õhupuudust, kiiret südame löögisagedust, väsimust ja muid murettekitavaid terviseprobleeme.
Kokkupuudet lämmastikdioksiidi seostatakse seevastu raskeloomulise astmaga. Nähtamatu gaas võib pideval kokkupuutel kopse kahjustada või kopsukahjustusi süvendada.
Mida teada erinevate gaasiliikide kohta?
- Majapidamisgaas – tuleohtlik, maitsetu ja värvitu, kuid äratuntav lõhna järgi
- Suitsugaas – tekib kütuste põletamisel, kahjulik nii organismidele kui kliimale
- Vingugaas – maitsetu, lõhnatu, värvitu, tuvastatav vaid vinguanduri abil