Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

EBAKINDLAD AJAD Veerand rahvast ei saa endale säästupuhvrit lubada

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Citadele pank uuris Balti riikide elanikelt, kas ja kui palju nad on suutnud enda meelerahufondi raha kõrvale panna ning selgus, et veerand rahvast ei saa endale üldse raha säästmist lubada. Kui eestlastest on üheksa protsenti suutnud rahalist puhvrit tekitada rohkem kui kuus kuupalka, siis leedukatest on seda teinud lausa 17 protsenti küsitletutest.

Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen selgitas, et meelerahufond ehk ootamatute kulude jaoks mõeldud rahaline puhver on asi, mille peale peaks igaüks mõtlema just eriti ebakindlate aegade eel. «Kui peaks juhtuma, et kaotate ootamatult sissetuleku või tekivad mingid muud kulud, millega pole arvestanud, siis tagab meelerahufond mingigi stabiilsuse. Üldjuhul on alati soovitatud, et meelerahufondi suurus võiks olla nii suur, et suudaksite katta kõik oma kulud vähemalt kolme kuu ulatuses. Mida suurem puhver on, seda suurem ka meelerahu,» lausus Hakiainen.

Citadele hiljutise küsitluse järgi on vähemalt kolm kuud ja rohkemgi puhvrit 26 protsendil Eesti elanikest. «Paraku peaaegu sama hulk inimesi ehk 25 protsenti vastas, et neil puudub meelerahufond täielikult, kuna nad ei saa endale raha kõrvalepanemist lubada,» lausus Hakiainen. «Üldjuhul on siiski nii, et isegi väikese sissetuleku juures on võimalik midagigi säästa ning selle poole peaks igaüks vähemalt püüdlema. Olgu selleks kasvõi 10 eurot. Raha säästmise harjumust tuleb samuti harjutada ja alustada võib ka väikeste summadega.»

Eesti inimestest vastas kokku 20 protsenti, et nende meelerahufondi suurus ulatub ühe kuni kahe kuupalgani, 11 protsenti inimestel on varutud kolme kuni nelja kuupalga suurune summa, 6 protsendil on arvel viie kuni kuu summa ning üle 6 kuu suurune puhver on 9 protsendil inimestest. 4 protsenti märkis, et nad on võimelised küll raha kõrvale panema, kuid erinevatel põhjustel seda lihtsalt ei tee.

Kui Eesti ja Läti inimeste meelerahufondi kogumise harjumused on vägagi sarnased, siis leedukad on märksa paremini valmistunud keerulistele aegadele vastu minema. Nimelt on Leedu inimestest 38 protsenti (Eesti-26 protsenti, Läti-24 protsenti) suutnud endale koguda rahalist puhvrit vähemalt kolm kuud ja rohkemgi. Üle 6 kuu suurune puhver on väidetavalt lausa 17 protsenti Leedu inimestest.

Tagasi üles