TERVISEAMET ⟩ Soojavee temperatuuri langetamine jaotusvõrgus loob soodsad tingimused eluohtliku bakteri paljunemiseks

Terviseamet paneb südamele, et korterühistud peaks kinni sätestatud piirmääradest. Foto: Pexels / CC0 Licence

Terviseameti poole pöördub üha rohkem korteriühistuid, kes soovivad energiakulu kokkuhoiu nimel reguleerida soojavee temperatuuri ülemist piiri. Terviseamet paneb südamele, et korterühistud peaks kinni sätestatud piirmääradest, sest vastasel juhul võib veevarustussüsteemis hakata vohama legionella bakter.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul loob soojavee temperatuuri reguleerimine trassis soodsad tingimused legionella levikuks. Tegemist on ägeda kuluga bakteriaalse päritoluga nakkushaigusega, mis 5-15 protsendil juhul lõppeb surmaga. «Energia säästmine peab olema mõistlik. Pigem tasub lühendada duši all käimise aega, kui muuta veetrassi temperatuuri, mis omakorda võib kaasa tuua bakteri säilimise ja paljunemise veevärgis,» selgitas ta.

Albrehti sõnul paljuneb bakter veetemperatuuril +20-45°C ning ei paljune temperatuuril alla +20°C ning üle +60°C.

«Seetõttu on oluline, et soojaveesüsteemis oleks vee temperatuur vahemikus 50-60 °C ja külma vee temperatuur mitte kõrgem kui 25 °C (soovitavalt 20 °C),» selgitas ta ja lisas, et samadest vahemikest on soovitav lähtuda ka neil, kellel on oma boiler või muu olmevee soojenduse süsteem.

Lisaks temperatuurivahemikust kinnipidamisele on oluline veevärgi süsteemide korrashoidmine ja korrapärane kontrollimine. Kuivõrd haigusetekitajate levikule annab soodsa pinnase vee seisukumine, aitab bakterite vohamist vältida torustike regulaarne mehaaniline puhastamine ja läbivoolutamine.

Loe ka: Pealinna vesi on aus ja hea: millest küll mujalt tulnute maitsetundlikkus?

Legionelloosi tekitaja on bakter Legionella pneumophila, mis levib jõe- ja järvevees ning muudes veekogudes, kust nad satuvad tarbevee süsteemidesse. Haigusesse nakatutakse Legionella bakterit sisaldavate mikroskoopiliste veepiiskade sissehingamisel. Haigestumise risk on suurem mõnda kroonilist haigust põdevatel inimestel, suitsetajatel ja eakatel. Sümptomid ilmnevad üldiselt kaks kuni kümme päeva pärast nakatumist. Haigus algab tavaliselt palaviku, külmavärinate, peavalu ja lihasevaluga. Kuigi legionelloosi raviks kasutatakse antibiootikume, mis on enamikul juhtudest efektiivsed, võib haigus olla eluohtlik.