Mis on piim, miks taimseid jooke ei tohi piimaks nimetada ja kas või millistele toodetele on tehtud erandeid, kirjutab maablogis Maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo peaspetsialist Kalev Karisalu.
MAABLOGI ⟩ Mis on piim ning millal ei tohi seda piimaks nimetada
Piima toiduks kasutamine ulatub tagasi kaugete aegade taha. Ajaloost on teada, et laktoosi seedimise võime arenes inimestel Euroopas välja rohkem kui 7500 aastat tagasi. Eriti edukas oli piima tarbimise levik just Euroopa põhjapoolsemas osas, sealhulgas Baltimaades, Skandinaavias, Suurbritannias.
Piimal ja sellest valmistatud toodetel on olnud inimeste toiduga kindlustamisel väga oluline roll. Edu tõmbab tähelepanu. Piima ja piimatoodete tuntust ja olulisust söögilaual on hakatud mitmete alternatiivtoodete, peamiselt taimset päritolu toodete turundamisel kas siis tahtlikult või tahtmatult ära kasutama. Sellest sai üks põhjus, miks tekkis Euroopa Liidus vajadus piima ja piimatoodete iseloomuliku koostise kaitseks piimatoodete nimetuste kasutamine õiguslikult reguleerida.
Piim on piim
Mõistega piim võib Euroopa Liidus nimetada reeglina vaid lehma, lamba ja kitsepiima ja mõistega juust toodet, mis on piimast tehtud ning mis on olnud sellisena arusaadav sajandeid.
Nagu juba mainitud, on turule toodud aina enam tooteid, millega piima kas tema maitseomadustelt või funktsionaalsuselt asendada soovitakse. Iseenesest ei ole selles midagi halba, aga hoiduda tuleb TARBIJA EKSITAMISEST. See on peamiseks kokkuleppe põhjuseks, miks piim peaks jääma piimaks tema algses tähenduses.
Seega on lubatud sõna «piim» kasutada toorpiima, koostist muutmata töödeldava piima ning erineva rasvasisaldusega joogipiimade (nt täispiim, rasvatu piim) puhul. Samuti võib mõistet «piim» kasutada koos sõna(de)ga, mis nimetavad piima tüüpi, kvaliteediklassi, päritolu või kavatsetavat kasutust või kirjeldavad piima füüsilist töötlemist või koostise muutmist juhul, kui muutmine piirdub piima loomulike koostisainete lisamise või eemaldamisega. Kui tegemist ei ole lehmapiimaga, tuleb ära märkida, milliselt loomalt pärit piimaga on tegu.
Piimatoodeteks loetakse ainult piimast valmistatud tooteid. Vajalikud lisaained toodete valmistamisel ei tohi asendada piima koostisaineid. Ainult piimatoodetel on lubatud kasutada järgmisi nimetusi: vadak, koor, või, pett, võiõli, kaseiinid, veevaba piimarasv, juust, jogurt, keefir, kumõss, viili/fil, smetana, fil, rjaženka, rūgušpiens. Lisaks neile nimetustele seostavad tarbijad piimatootega veel kohupiima, sõira, kohukest jm, mis on samuti lubatud.
Nimetuste reguleerimisel on arvestatud ennekõike tarbijaga, kellele peab jääma võimalus lähtuda oma toiduvalikute tegemisel mitte näivusest vaid nende tegelikust olemusest. Peame seda väga oluliseks, sest kaasaegne toidutehnoloogia on juba täna suuteline lahutama sisu ja vormi, mis tähendab, et varsti võime süüa enda arvates toorest liha, mis toitaineliselt on aga näiteks rapsikook. Selliste arengute tulemusena võime me enda arvates süüa üsna mitmekesiselt, aga reaalselt sööme ainult ühte ja sama toorainet.
Selle kõige kõrval on aga loomulikult välja kujunenud ka traditsioonilisi nimetusi, mida pole mõtet ära keelata.
Lubatud erandid
Erandite all mõeldakse ja nähakse Euroopa Liidus tooteid, mille tavapärane kasutamine on välja kujunenud paljude aastate vältel või mis aitavad kirjeldada tootele iseloomulikke omadusi. Siin mõeldakse selliseid pikaaegsete traditsioonidega ja laialdaselt kasutusel olevaid tooteid, mille nimetus või nimetuse osa viitab küll piimale või piimatootele, kuid mis ei sisalda piima või piimatoodet. Tuntuimateks on kookospiim, kakaovõi või maapähklivõi.
Kõik erandid on fikseeritud liikmesriikide kaupa nende emakeeltes Euroopa Komisjoni otsuses 2010/791/EL. Erandeid saab kasutada 13 liikmesriiki (jättes veel praegu nimekirjas oleva Suurbritannia arvestamata) – mõni riik ühe, mõni kahekümne nimetusega.
Eestil, nagu ka teistel Balti riikidel ja veel mitmel hilisemalt ELiga ühinenud riigil, ühtegi erandit praegu sätestatud ei ole, aga Maaeluministeerium on otsustanud pöörduda Euroopa Komisjoni poole ettepanekuga lisada kookospiim ja maapähklivõi ka Eestis erandite nimekirja.
Taimsed joogid jäägu taimseteks jookideks
Toidutööstuse tootearenduse edusammude ja taimetoidu populaarsuse kasvu toel on turule jõudnud või jõudmas järjest laiem valik mitmesuguseid piimaga ja piimatoodetega konkureerivaid taimset päritolu toite ja jooke, mis põhinevad sojal, riisil, mandlitel, kaeral või muul taimsel saadusel. Kui müügiedu nimel kasutatakse selliste toodete turustamisel otsest või kaudset viidet piimale või piimatoodete nimetustele, siis tuleb seda lugeda tarbija eksitamiseks, sest piima ja piimatoodete ning taimset päritolu jookide ja toodete toiteväärtus, koostis, päritolu, tootmisprotsess ning maitse on absoluutselt erinevad.
Piima ja piimatoodete nimetuste väärkasutamise juhtumeid on käsitletud ka kohtus. 2017. aastal kinnitas Euroopa Kohus oma otsusega selgesõnaliselt, et taimset päritolu tooteid ei saa põhimõtteliselt turustada selliste nimetustega nagu «piim», «koor», «või», «juust» või «jogurt», mis on ELi õigusega reserveeritud loomsetele saadustele. Sama kehtib ka siis, kui nende nimetustega kaasnevad selgitavad või kirjeldavad mõisted, mis näitavad asjaomase toote taimset päritolu (nt taimne juust, juustulaadne toode jne).
Kohus tuvastas kaks olukorda, kus taimset päritolu tootega seonduvalt võib kasutada ka piima ja piimatoodete nimetusi:
- liittooted, milles piim või piimatoode moodustab koguseliselt toote olulise osa või annab tootele iseloomuliku omaduse ning mille koostises ükski osa ei asenda piima või piimatoodet;
- tooted, mille täpne iseloom on selge tavapärase kasutamise tõttu või juhul, kui nimetusi kasutatakse selgesti toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks (Euroopa Komisjoni otsuses 2010/791/EL fikseeritud erandid).
Seega on oluline, et toodet turustataks nimetusega, mis vastab toote sisule. Piima ja piimatoodete puhul on nimetuste kasutamine rangelt reguleeritud ning nõudeid tuleb toodete turule toomisel järgida, vahendab Maablogi.