PANE KÕRVA TAHA ⟩ Üürileandjate prohmakad, mis võivad rahakotti suure augu närida

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Mis on põhilised prohmakad, mida teevad omanikud, kes üürivad oma korterit välja? Rendini juht ja kaasasutaja Alain Aun teeb ülevaate ämbritest, mida paljud üürileandjad kolistavad ning millest teised samas rollis olijad võiksid õppida.

Üüripinna valesti hinnastamine

Õiglane hinnastamine loob eelduse kiirelt üürniku leidmiseks ja hoiab üüritulust ilma olemise tühimiku võimalikult väiksena.

Kuidas aru saada, et üürikorter on valesti hinnastatud? «Kui pärast üürikuulutuse avalikustamist on kolme päeva kuni nädala jooksul huviliste arv olematu, siis see on esimene ohumärk, et hind on liiga kõrge,» selgitab Alain Aun, Rendini juht ja kaasasutaja, mis on kodu (välja) üürimise ja turvaliste üürilepingute sõlmimise lahendus.

«Üürikandidaatide arv ei pea kindlasti kosmiliste numbriteni ulatuma, kuid tähtis on inimeste kvaliteedi tase (sh eeskujulik finantskäitumine ja maksehäirete puudumine, stabiilne sissetulek, jõukohase elupinna valimine), kelle seast saaks valida usaldusväärse üürniku.»

Ta toob ühe hiljutise näite konkreetse juhtumi põhjal, kus üürileandjale läks raisatud aeg ja energia maksma 4000 eurot. «Nimetatud number on saamata jäänud üüritulu, sest omanik kulutas viis kuud, et leida ebaõiglaselt hinnastatud korterisse elanik. Antud olukord näitab hästi, kuidas vahel oleks väga-väga kasulik võtta kuulda kõrvalist tagasisidet ja ekspertide soovitust korrigeerida esmast üürhihinda. See pole kellegi muu kui üürileandja enda huvides,» ütleb Aun.

Ettevõtte juht lisab, et isegi, kui omanik leiab elupinnale inimese, kes on valmis liiga kõrget hinda maksma, siis reeglina päädib see ikkagi rahalise kaotusega.

Korteri tühjana seismine

Iga hetk, mil üüripind seisab tühjana, tähendab see omaniku jaoks sissetulekust ilma jäämist. Seega, üürileandja prioriteet võiks alati olla kiire tegutsemine. Muidugi on ka erandlikke olukordi, näiteks remondiperiood.

Samuti võib tühjalt seisev kinnisvara osutuda probleemseks siis, kui seal midagi juhtub, kasvõi olmeprobleemid nagu torude purunemine, leke või muu sarnane. Õigel ajahetkel juhtunust mitte teada saamine võib kaasa tuua veelgi suurema kahju.

Väljamõeldud tingimuste kasutamine üürilepingus

Aun toon välja, et tihtipeale on üürileandjatel suur kiusatus panna üürilepingusse omapoolseid eritingimusi ja -nõudeid. Üldiselt ei tehta seda pahatahtlikult, vaid arvatakse, et selline teguviis tagab kuidagi parema kaitse võimalike probleemide eest.

«Tegelikkuses on nii, et kui need tingimused ei ole kooskõlas üürisuhteid reguleeriva Võlaõigusseadusega, siis need on seaduse silmis õigustühised. Ehk siis, murede korral üürnikuga ei ole nendest üldse kasu,» selgitab Rendini juht.

Näiteks on levinud praktika panna lepingusse tingimus, et üürileandja saab seda ühepoolselt ühekuulise etteteatamise tähtajaga lõpetada. Tegemist on Eesti üürituru ühe suurima müüdiga, mis seaduse silmis on tegelikult kehtetu.

Üürniku maksehäirete ignoreerimine

Üürileandjad kaevavad iseendale auku sellega, kui saavad taustakontrolli kaudu teada, et kandidaadil on võlgnevused teiste ettevõtete ees ja pigistavad oma silma kinni. «Sel juhul vormistatakse näiteks leping teise inimese nimele, kes muutub vastutavaks üürikorteri eest. Veel nähakse lahendusena seda, kui küsida huviliselt suurem summa tagatisrahaks, mis võib seaduslikult olla kuni kolmekordne üürisumma,» kirjeldab Alain Aun ja lisab, et Rendin selliseid võtteid ei tolereeri ning maksehäiretega inimestele öeldakse põhjusega «ei».

Taustakontroll on parim esimene meetod, et välja filtreerida üürihuvilised, kel on eelnev maksehäiretega ajalugu. Nii on võimalik vähendada tõenäosust, et omanik satub probleemse üürniku otsa.

«Reaalsuses on üürnikega seotud riskid märksa komplekssemad ja selles on muidki asjaolusid kui ainult avalikud maksehäired. Seda kinnitavad meie andmemudelid ja kogemus – teeme igakuiselt üle 3000 taustakontrolli üürnikele, kes kodu otsivad,» avaldab ettevõtte juht. «Seega, kui üürileandja eirab juba esimest hoiatust, on tõenäosus väga suur, et üürisuhe lõppeb tema jaoks rahalise kaotusega.»

Ootuste juhtimata jätmine

«Kindla osa üürisuhete probleemidest moodustab omavaheline mittesuhtlemine. Enne, kui leping üldse allkirjastatakse, tuleks kõiksugusest ootustest selgelt rääkida ja vajadusel need lepingus kokku leppida. Vastasel juhul on see – hilisemate konfliktide valguses – näotu käitumine ja info varjamine,» räägib Aun.

Ta toob välja räägitu näitlikustamiseks ühe olukorra. Korter antakse üürile ja üleandmise eel on see professionaalselt koristatud. Kui omanik eeldab, et ta saab samas seisus üürikodu ka tagasi, siis tuleb üürnikku sellest ootusest teavitada. Ideaalis tuleks lisada üleandmise-vastuvõtmise aktile koristusteenuse arve ja leppida kokku, et üürilepingu lõppedes tellib üürnik samaväärse koristuse samast firmast või siis kompenseerib üürileandjale vastava summa.

Ükskõiksus vara suhtes

Väljaüüritav elupind on ikkagi selle omaniku vara, mille üldise toimimise eest vastutab tema ise, sh tehnosüsteemide korrashoid ja seadmete loomulikust kulumisest tulenev hooldus.

Üürileandja peab arvestama, et esemed ja objektid paratamatult amortiseeruvad, näiteks siseviimistlus, tehnika ja mööbel. Teatud aastate möödumisel tuleb teha värskendusremonti ja välja vahetada mõni tehniline seade või mööblitükk.

Üürileandja poolt ei ole aus ignoreerida üüripinnal olevate vajadustega tegelemist ja hoopis nõuda üürnikult pesumasina parandamist või asendamist, kui selle eluiga on lihtsalt lõppenud. Küll aga on igati õiglane, kui üürnik tegeleb iseseisvalt lambipirnide vahetamisega või kogemata lõhutud seinapeegli asendamisega.