:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/27/14859135t1h8a48.jpg)
Eesti Korteriühistute Liidul on sel nädalal külas Läti korteriühistute delegatsioon. Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul tutvutakse Eesti korteriühistute praktikatega, iseäranis suur huvi on lõunanaabritel elamute renoveerimise vastu.
KORTERIÜHISTUTE LIIT ⟩ Pool sajandit tagasi ehitatud hoonete renoveerimisest pole pääsu
Korteriühistute liit (EKÜL) on Eesti riigile partneriks ka LIFE IP BuildEST ehk renoveerimismaratoni projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.
«Eesti korteriühistute senine väga edukas ja tõhus praktika sovetiaegsete korterelamute renoveerimisel on eeskujuks kogu Euroopas,» möönis Jaadla, kes kuulub ka Euroopa elamuorganisatsiooni Housing Europe’i juhatusse.
Jaadla sõnul on energia kokkuhoiu küsimused teravalt fookuses kogu Euroopas. «Kogu Euroopa elamumajandus seisab tõsise väljakutse ees – sõda Ukrainas, energiakriis, ja ehitushindade tõus mõjutavad Euroopa Liidu roheleppe oluliseks osaks oleva renoveerimislaine teostumist,» kommenteeris Jaadla.
Euroopa Komisjonil on ambitsioonikas plaan renoveerida kümne aasta jooksul kõik madala energiatõhususega hooned, kuid selle realiseerumine on tänaseid võimalusi arvestades Jaadla sõnul raske.
Siiski ei ole Jaadla hinnangul vanemate hoonete renoveerimisest pääsu.
«Pool sajandit tagasi ehitatud korrusmajade tehnosüsteemid ja välispiirded on suuresti amortiseerunud, kuid just välispiiretel on energiatõhususe seisukohalt oluline roll,» selgitas Jaadla.
«Pole mõtet maksta kinni ebamõistlikult kõrgeid küttearveid, kui hoone välispiirded on halvasti soojustatud ja aknad lasevad tuult läbi.»
Eesti korteriühistute praktikat hinnatakse kõrgelt ka mujal Euroopas – möödunud nädalal jõudis lõpusirgele enam kui kaks aastat väldanud Eesti-Ungari-Bulgaaria koostööprojekt «SHEERenov - terviklikud lahendused eluasemete energiatõhusaks renoveerimiseks», mille eesmärgiks on korterelamute renoveerimise ja sellega seotud finantslahenduste integreeritud mudeli väljatöötamine ja testimine Bulgaarias Sofias.
Andres Jaadla hinnangul seisneb SHEERenov projekti tähtsus mitte üksnes Bulgaaria, vaid ka Eesti ja Ungari jaoks selles, et pakkus viimase kahe aasta jooksul võimaluse pidevaks info ja kogemuste vahetuseks, aitas ekspertide koostöös hinnata erinevate riikide parimate renoveerimispraktikate sobivust teistes riikides ning üheskoos loodi tugev kontaktvõrgustik Eesti, Bulgaaria ja Ungari elamuvaldkonna ekspertide vahel, kellega koos kavandada juba edasist koostööd.