220 EUROT TUULDE ⟩ Iga kolmas kotitäis toitu leiab tee prügikasti! 4 soovitust, kuidas seda vältida

Riknenud toidu väärtus ulatub aastas sadadesse eurodesse. Foto: Shutterstock

Iga kolmas kotitäis toitu, mille Eesti inimesed kauplustest koju viivad, leiab tee prügikasti veel enne kui see jõutakse ära tarbida. Igas majapidamises läheb nii aastas keskmiselt raisku 63 kg toitu, mille väärtus on ligikaudu 220 eurot.

29. septembril tähistatakse rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamise päeva. See on hea aeg, et läbi mõelda oma kodune tarbimine. Nutika planeerimise ja külmiku korrastamisega säästad nii rahakotti kui loodust.

«Hindade kallinemise ja energiakriisi tõttu peame väga hoolikalt läbi mõtlema, kuidas saame vähendada oma igapäevaseid kulusid,» sõnas keskkonnaminister Madis Kallas. «Üks lihtne viis, kuidas mitusada eurot kokku hoida, on jälgida, et me kodus asjatult toitu ära ei viskaks – ostame pigem vähem, tarbime lõpuni ning vajadusel anname ära,» soovitas Kallas.

Keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlaisi sõnul maksavad inimesed toitu ära visates selle eest kaks korda: ostuhetkel poes ning hiljem jäätmeveo eest. «Toiduraiskamisel on tõsised tagajärjed – lisaks rahale on ära kulutatud loodusressursse ning tootmise ja transpordi käigus õhtu paisatud kasvuhoonegaase. Need koormavad asjatult keskkonda,» selgitas Soomlais.

Kodudes kipub toitu raisku minema eri põhjustel. «Näiteks on pakendil kirjas olev kuupäev mööda läinud, külmikusse on jäänud avatud pakend ja selles olev toiduaine ei näe enam hea välja, puu- või köögivilja koor on krimpsu tõmmanud või on leib-sai kõvaks läinud. Juhtub ka, et ostetakse liiga palju toitu allahindluse tõttu või emotsioonide ajendil. Mõnikord visatakse aga söögikõlbulik toit ära, et uutele ostudele külmikus ruumi teha,» ütles Soomlais.

4 kasulikku nippi, kuidas raha ja toidu raiskamist vähendada

• Pakendil märgitud «Parim enne» kuupäeva ületanud toit on sageli endiselt söögikõlbulik. Selles veendumiseks tee pakend lahti ning vaata, nuusuta ja maitse toiduainet. Suure tõenäosusega on see endiselt väga hea.
• Eralda külmikus üks ala nendele toiduainetele, mis tuleks esmajärjekorras ära tarbida. Tähista see külmikuala sildi või kleepsuga ja pane sinna avatud pakendiga, läheneva kõlblikkuse kuupäevaga või poolikud puu- ja köögiviljad ning teised kiiremini riknevad toiduained. Selgita ka pereliikmetele, mis on selle külmikuala mõte. Loo aeg-ajalt külmikus kord majja – tõsta varem ostetud toiduained külmikus ettepoole, et need oleks nähtavamad ja käeulatuses.
• Enne poodi minekut vaata üle, mis toiduained on juba külmikus, sügavkülmas, kapis, sahvris või keldris olemas. Mõtle läbi milliseid toite tahad lähipäevadel või sel nädalal süüa. Seejärel koosta nimekiri asjadest, mida on juurde vaja. Planeeri oma toidutegemine nii, et kasutaksid ära võimalikult palju juba olemasolevaid toiduaineid.
• Kui pakendil olev «Kõlblik kuni» kuupäev on lähenemas ja sa tead, et ei jõua seda toiduainet õigeks ajaks ära tarbida, siis pane see sügavkülma. Külmutamiseks sobivad hästi näiteks liha ja kalatooted, aga külmutada võib ka küpsetisi, juustu, piima, puu- ja köögivilju ning valmistoite. Külmutatud toidu pakendile märgi peale, millal see sügavkülma on pandud, sest ka siin kehtib reegel - esimesena sisse, esimesena välja.