L, 10.12.2022

MÕTTEKOHT ⟩ Iga kolmas poes jagatav kilekott rahastab Putini sõda

Kodu.postimees.ee
Iga kolmas poes jagatav kilekott rahastab Putini sõda
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 1
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Keskuse eile avaldatud uuringu kohaselt toodetakse üle 30 protsendi Euroopa Liidu plastpakenditest Vene naftast ja gaasist, järgmise 20 aastaga plastitoodang kahekordistub ning Vene naftast loobumiseks tuleb hakata ostma teiste diktatuuririikide naftat.

Uurimisprojekti «Winter Is Coming: Plastic Has To Go» («Talv tuleb: peame plastikust vabanema») Eesti-poolse koordinaatori, Teeme Ära Sihtasutuse juhi Kadi Kenki sõnul näitab eile avaldatud uuring, et Vene naftast ja gaasist vabanemisel on Euroopa Liit jätnud plastitööstuse lubamatult kahe silma vahele.

«Eesootava ränga talve üleelamiseks keskendutakse perede ja ettevõtete energiatarbimise piiramisele, samal ajal kui ligi 10 protsenti kogu imporditavast Vene naftast ja gaasist kulub Euroopas plastiku tootmisele. Selle kokkutõmbamine vähendaks sõltuvust Venemaast ja samal ajal säästaks loodust. Eestis visatakse igal aastal ära 200 000 tonni plastpakendeid, millest suurem osa ei jõua ringlusse, vaid hoopis ahju või halvemal juhul metsi ja teeääri risustama,» ütles Kenk.

Teeme Ära Sihtasutuse juhi kinnitusel peab Euroopa plastitootmist paratamatult vähendama, sest Vene naftat ja maagaasi pole võimalik vastutustundlikult asendada. «Plastikut toodetakse nii naftast kui gaasist ja Euroopa Komisjoni andmetel on 29% Euroopa naftast ning 43 protsenti gaasist Vene päritolu. Nafta senises mahus asendamiseks tuleks seda osta näiteks maadest nagu Iraan või Saudi Araabia, kus samuti rikutakse inimõigusi. Vene gaasi täielikuks asendamiseks aga Euroopal teatavasti häid plaane polegi. Oleks päris absurdne, kui hakkame gaasi säästmiseks kodude kütmist kärpima, aga samal ajal toodame plastikut endise hooga edasi,» rääkis Kenk.

Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Keskuse ja vabakonnaühenduse Break Free From Plastic koostöös läbiviidud uuringust selgub muuhulgas, et plastiku tootmine Euroopas kasutab sama palju naftat kui kogu Itaalia riik, üle 40 protsendi kogu plastitoodangust Euroopas on pakendid ning plastitööstus plaanib tootmist järgmise 20 aastaga kahekordistada.

«Probleem on selles, et me kasutame plastikut enamasti ühe korra ja viskame pakendi siis ära. Ometi kestab plastik kui materjal ülikaua ja seda saab aina uuesti korduskasutada. Tehnoloogilisi takistusi ei ole, et juba täna minna laialdaselt üle korduskasutatavatele pakenditele,» selgitas Kenk.

Kadi Kenki sõnul on peaaegu kõik ühekordsed plastpakendid, mida Eesti poodides näeme, tõenäoliselt valmistatud ka Vene naftast või gaasist. «Kuigi Venemaa ründab Ukrainat, jätkub pidevalt Vene nafta import ja sellest plastiku tootmine. Euroopa suudab Vene naftast loobuda alles aasta lõpuks. Küsimus on, kui palju me plastikut tarbime ja oma raha Venemaale saadame. Piltlikult öeldes rahastab hetkel iga kolmas kilekott või plastkarp Putini sõda. Aga eeskujud on olemas ja ka Eesti peaks hakkama plastpakendeid samm-sammult jätkusuutlikumatega asendama,» ütles Teeme Ära Sihtasutuse juht.

Märksõnad
Tagasi üles