L, 10.12.2022

PROFESSOR SELGITAB ⟩ Sääst ja turvalisus käsikäes: kuidas koduste elektriseadmetega ümber käia

Kodu.postimees.ee
Sääst ja turvalisus käsikäes: kuidas koduste elektriseadmetega ümber käia
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Praeguste kõrgete elektrihindade juures on mõistlik aeg üle vaadata tarbimisharjumused ja ühtlasi veenduda, et koduse tehnika käsitlemisel järgitakse ohutusnõudeid. Energiatehnoloogia professor Alar Konist jagab soovitusi, mida kodudes järgida.

Kindlasti on nii mõnigi eestimaalane viimaste uudiste valguses üle vaadanud oma elektritarbimise. Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringust selgus, et 70 protsenti eestlastest lülitab oma elektriseadmed pikemaks ajaks kodust lahkudes korralikult välja ning 31 protsenti keerab kinni vee. Samas ütleb 19 protsenti inimestest, et pikemaks ajaks kodust ära minnes ei võta nad kasutusele muid ohutusabinõusid kui ainult ukse lukustamine.

«Kodust pikemaks ajaks lahkudes tasub võimalikud seadmed turvaliselt seinast välja võtta ja jätta elektriühendusse vaid tehnika, mis on hädavajalik ka kodust eemal olles, näiteks külmik. Kuna ka väljalülitatud pistikus olevad seadmed võivad tarbida elektrit, tasub need nii ohutuse kui ka kokkuhoiu mõttes pistikust eemaldada. Kasutusjuhendid ja tooteinfo pannakse kaasa põhjusega - nendega tasub hoolega tutvuda, et saada rohkem infot seadme turvalise käsitlemise kohta,» sõnas Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev.

Kaasaegsed seadmed aitavad kulusid kokku hoida

Energiatehnoloogia professor Alar Konisti sõnul peaks iga seadme juures teadma, mis on tema kasutusotstarve ning ega pidev sisse ja väljalülitamine selle eluiga ei lühenda või eelseadistatud programme ei tühista. «Kurssi tuleks end viia sellega, et millise energiamärgisega seadmed kodus on ning kui palju nad tarbivad töö ja puhkeolekus. Tihtilugu võib pidev võrku ja võrgust lahti lülitus seadmete eluiga lühendada ning remont või uue ost läheb kallimaks, kui väikese energiakasutuse eest tasumine,» tõdes Konist ja soovitas pigem pikemaks ajaks lahkudes elektri välja lülitada kilbist, et olla kindel, et kõik tarbijad on tagant ära.

Ooterežiimil olevad seadmed tarbivad Konisti sõnul võrdlemisi vähe, enamasti alla 20-30W. «Taolise elektritarbija lahti ühendamine erilist võitu ei anna. Pigem tasub vaadata, kus on tarbimine tuhandetes vattides ja seda pikemat aega, näiteks põrandaküte, elektriboiler, saunakeris jne. Esimene kokkuhoiukoht on temperatuuride alandamine, mis aitab vältida liigset soojuse eraldumist. Soojuskadude likvideerimisega vähenevad ühtlasi ka kulud,» soovitas professor.

Konist tõdeb, et tihtipeale võib olla märkimisväärselt energiasäästlikum uute ja kaasaegsete seadmete hankimine, nende seas näiteks raadio, televiisor ja kõik muu, mida on võimalik puldist sisse lülitada. «Oluline on selgeks teha, kuhu kulub põhiline osa energiast. Sealt tulenevalt saab hakata ka vaatama, et kust säästu tekitada. Tihtilugu võib just uue külmkapi või pesumasina kasutuselevõtt aidata rohkem energiat kokku hoida, kui vanade seadmete pidev voolust väljavõtt».

Kuigi võib tunduda mugav ühendada mitmed seadmed ühte pikendusjuhtmesse ja kodust lahkudes see lihtsalt välja tõmmata või lülitada, siis tegelikult see parim lahendus siiski ei ole. «Elektrisüsteem ja kogu lahendus võiks olla üles ehitatud pikendusjuhtmevabalt.»

Elektriohutus sügistormide saabudes

Sügiseste ilmade saabudes võib seadmete ühendusest eemaldamine olla vajalik ka tormidest tulenevate elektrikatkestuste tõttu. Kindlustuse statistikas peegeldub ka tormidest tulenev elektriseadmete kahjujuhtumite tõus. «2021. aastal oli keskmine kahjujuhtumi hüvitis 1300 eurot ja 2022. aastal on see enam kui kahekordistunud 2700 euroni. Lisaks keskmisele väljamaksele on kahekordistunud ka äikesetormidest põhjustatud kahjude arv. 2022. aasta suurim kahju leidis aset juunis, kui välk lõi majja ning jättis kliendid vee, kütte ja internetita. Kindlustus hindas kahjuks üle 10 000 euro,» rääkis Nikolajev.

Mõeldes elektriseadmete turvalisusele, tasub ikka ja jälle meelde tuletada ka suitsuandureid. Nielseni läbiviidud uuringu käigus ütles 93 protsenti eestlastest, et on koju paigaldanud suitsuanduri ning 80 protsenti vastanutest kontrollib neid ka regulaarselt. Kusjuures, kõige korralikumad suitsuandurite paigaldajad ja perioodilised kontrollijad elavad just maapiirkondades.

Märksõnad
Tagasi üles