/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/02/14871298t1h11c3.jpg)
Kuigi aasta-aastalt sorteerib üha rohkem eestlasi kodus jäätmeid, oleme hiljutise jätkusuutlikkuse uuringu kohaselt kõige laisemad prügi sortijad nii Põhjamaades kui Baltikumis.
Õhk pakendist välja! Kas sina sorteerid hapukurgipurke ja mahlapakke õigesti?
Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg teeb Põltsamaa toodete näitel mõned tähelepanekud, mida ka kõige tublimad 47 protsendi hulka kuuluvad sortijad hapukurgipurkide ja mahlapakkide kogumisel paremini teha võiks.
Orkla Grupi poolt eelmisel aastal seitsmes Põhja- ja Baltimaades läbi viidud uuringu kohaselt koguvad jäätmeid liigiti keskmiselt kaks kolmandikku (68 protsenti) inimestest. Kõige laisemad sortijad elavad Eestis (47 protsenti) ja kirglikumad Norras (81 protsenti).
«Eestlaste sortimislaiskus pole kinni niivõrd tahtes, vaid pigem napib teadlike valikute tegemiseks infot või on olemasolev info lihtsalt segadusse ajav,» kommenteeris Heiberg uuringu tulemusi, mille kohaselt peab plastpakendi liigiti kogumist oluliseks 77 protsenti eestlastest ja 66 protsenti nendest ei saa aru, kas toote pakendit on võimalik suunata taaskasutusse või mitte.
Kas sina keerad hapukurgipurgilt kaane maha?
Heibergi sõnul teevad ka kõige teadlikumad sortijad aeg-ajalt vigu. Põltsamaa toodete sorteerimisel eksitakse näiteks klaaspurkide kogumisel, mille kaaned visatakse konteinerisse koos anumaga.
«Tegelikult võiks klaaspurgilt kaane enne ära viskamist maha keerata, et materjale oleks lihtsam hiljem taaskasutusse suunata,» ütles ta ja lisas, et purgisuppide ja köögiviljahoidiste klaaspurgid vajavad ka õrna loputust, et need teisi konteineris olevaid puhtaid pakendeid ära ei määriks. «Veel parem, kui klaaspurk jõuaks klaasi-, mitte segapakendikonteinerisse, sest kildudeks läinud klaasi on pakendite vahelt väga raske kätte saada.»
Heibergi sõnul näevad inimesed asjatult vaeva ka klaaspurgile peale kleebitud siltide eemaldamisega. «Moosi- ega supipurgilt ei pea silte maha kraapima ega vee abil lahti leotama, kuna seda tehakse nagunii hiljem klaasi ümbertöötlemisel tehases,» kinnitas ta.
Kork ja mahlapakk käivad käsikäes
Selleks, et pakendikonteinereid ei peaks prügivedajad nii tihti tühjendama, soovitab Heiberg mahla kartongpakenditest ja teistest lihtsasti volditavatest pakenditest õhk enne ära viskamist välja pressida.
«Suru õhk pakendist välja ja viska pakend kokkupressituna segapakendi konteinerisse,» õpetas Heiberg ja rõhutas, et erinevalt klaaspurgist tuleb mahlapakile alati kork peale jätta, sest muidu on seda hiljem väga keeruline taas ringlusse võtta.
Ühekordsete joogipakendite korgid ja kaaned on on Heibergi sõnul ühed suurimaid randade reostajad ning selle lahenduseks võtsime ka meie Põltsamaal esimese toidutootjana Eestis kasutusele mahlapakendite korgid, mis jäävad avamise järel pakendi külge.
Kui kahtled, loe pakendit
Valesti käideldud pakendite eest trahvi ei saa, aga õigete valikute tegemiseks soovitab Heiberg alati toidupakend põhjalikult läbi lugeda. «Lisaks toitumisalasele teabele ja koostisosade nimekirjale leiab pakenditelt vajalikku infot, kuidas sellega kodus õigesti ümber käia.»
Kuigi suurem osa Põltsamaa pakenditest on juba täna ümbertöödeldavad, siis 2025. aastaks on ettevõtte eesmärgiks kasutada 100 protsenti ringlussevõetavat ning 75 protsendi ulatuses ümbertöödeldud või uuenevast toormest pakkematerjale. Aga selleks, et pakend ringlusse jõuaks, on vaja ka tarbija panust!