Praegused päevavalgustuse standardid, nagu aastal 2018 jõustunud üle-euroopaline standard EN 17037, soovitavad aknavaateid, mis võimaldavad hoone elanikel näha teatud omadustega erinevaid väliselemente. Eriti olulisena võib seejuures välja tuua viis keskkonnateabe kriteeriumi.
Ideaalne vaade aknast vastab viiele kriteeriumile
Ideaalsel juhul avaneb aknast avar vaade ümbritsevale looduskeskkonnale, linna tingimustes näiteks pargile või suuremale haljasalale. Sellele lisaks peaks aknast välja vaadates saama infot hoone asukohast ehk sellest, kas see asub näiteks kesklinnas või hoopis maal.
Kui aknast avaneb ideaalne vaade, on võimalik aru saada, kas parajasti on hommik, päev, õhtu või öö, milline ilm väljas on ja kes ringi liiguvad. «Sellist ideaalset vaadet kesklinnast tavaliselt ei leia,» märkis VELUX Baltikumi juht Dmitrijs Astašonoks.
Ebapiisava kvaliteediga vaateks võib praeguse standardi kohaselt pidada sellist, kui aknast välja vaadates on võimalik aru saada ainult sellest, mis võiks olla umbkaudne kellaaeg ja milline on väljas ilm. «Selline vaade pole ruumis viibijate jaoks kindlasti meeldiv ega nauditav ja seega pole sellises ruumis viibimine oluliselt parem akendeta ruumis viibimisest,» sõnas Astašonoks.
Mõnevõrra parem ja standardi kohaselt piisava kvaliteediga on vaade aknast siis, kui lisaks aja ja ilma kriteeriumile on võimalik hinnata ka hoone asukohta. Selline vaade avaneb Astašonoksi sõnul tavaliselt näiteks kesklinnas lähestikku asuvate hoonete madalamate korruste akendest.
Heaks võib hinnata vaadet, mis lisaks eelnevatele kriteeriumidele, pakuvad vaadet ka looduskeskkonnale, näiteks akna taga tänava ääres või sisehoovis kasvavatele suurtele puudele. «Vaade looduskeskkonnale parandab ruumides elavate ja töötavate inimeste meeleolu ka siis, kui pole võimalust kaugusse vaadata,» märkis Astašonoks.
«Linnaplaneerijad peaksid hoonestuse kavandamisel püüdma tagada, et täidetud oleks võimalikult paljud kriteeriumid, mis teevad akendest avaneva vaate heaks. Vaade vaid naabermaja seinale ja akendesse mõjub paljudele inimestele ängistavalt ja rusuvalt, mis omakorda vähendab töötajate produktiivsust ja elukinnisvara väärtust,» kommenteeris Astašonoks.