Kohutav raiskamine ⟩ Ühekordse e-sigareti kimuja kulutab kolme kuu jooksul meeletu summa ja tekitab tohutult ohtlikke jäätmeid

Keskkonnaamet tuletab oma Facebooki lehel meelde, et elektroonika koht ei ole olmejäätmetes. Eriti kipub see ununema väikese elektroonika puhul.

Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialist Helen Akenpärg kirjutab, et ükskõik kui väikese elektroonikaromu saad viia tagasi poodi, kust selle ostsid

Ülal nähtava e-konide rivi tekkimiseks kulutas suitsetaja kolme kuu jooksul üle 700 euro! Jah, kokku 112 elektroonilist sigaretti kolme kuu jooksul. Kas teadsid, et e-sigaretid on elektroonikajäätmed ja need tuleb koguda eraldi?

Eestis koguti 2020. aastal kokku ca 10 000 tonni elektroonikajäätmeid, kuid kahjuks jõuab liiga palju elektroonikat ka olmejäätmete hulka. Euroopas on see näitaja 1,4 kilogrammi e-jäätmeid inimese kohta. Vanades elektroonikaromudes leidub palju väärtuslikku materjali, kuid nendes on ka ohtlikke aineid, mis ei tohiks olmeprügi hulka jõuda.

Tihti visatakse olmeprügisse just väikesed elektroonikat sisaldavad seadmed: puldid, telefonid, laadijad, kõrvaklapid, hambaharjad, mänguasjad jne.

Ükskõik kui väike on seade, oluline on see ringlusse tagasi saata, sest muidu lõpetavad need oma teekonna põletusahjus või prügilas.

E-romud saab tasuta üle anda oma valla jäätmejaamas ja suuremates elektroonikapoodides. Ära viska neid patareide kogumiskasti, see on teistsugune jääde. Kasutuskõlblik elektroonikaseade on mõistlik sahtlisse unustamise asemel suunata korduskasutusse.

Elektroonikaromude teket saab vähendada, valides seadmeid, mida on võimalik remontida; eelistades seadmeid, mille laadijad, akud ja muud varuosad ühilduvad kodus olevate seadmetega ja suuremaid seadmeid ostmise asemel rentides.