Kuldar Kirikal: aeg on tõmmata pealinnastumisele pidurit

Pärnu. Pilt on illustreeriv. Foto: FotoHelin / Shutterstock.com

Tallinna suurlinnastumine on toimunud tohutu kiirusega. On näha, et elanikud ei tule enam toime sealse kinnisvarahindade tõusu, rohealade vähenemise, kasvavate ummikute ning müraga. Kuidas pealinnastumise vastu võidelda?

Linnakeskkond ei ole enam perede jaoks hea valik. Noored pered otsustavad seetõttu aina enam äärelinnade kasuks, mis kiirelt paisuvad – näiteks Viimsi on juba teatanud, et rahvaarvu kriitiline piir on saavutatud ning tulevikus hakatakse detailplaneeringute arvu piirama. Õnneks on ka äärelinnadele suurepäraseid alternatiive, näiteks Pärnu. Selleks on seitse peamist põhjust:

1. Rahulik elutempo tekitab vähem stressi

Olles ise Pärnust pärit, kuid vahepeal ka teistes linnades elanud, oskan eelkõige hinnata siinset rahulikku elutempot. Hiljuti kirjutati meedias, et paljudel Tallinna tänavatel on müratase üle normi piiri. Kui mõelda, millised on pikaaegsest mürast tingitud tervisekahjustused, on see üsna oluline argument Pärnu ja teiste väikelinnade kasuks. Rahu ja vaikus on miski, milleta enam oma elu ette ei kujuta, kui oled juba selles keskkonnas harjunud.

Rahulik elutempo tähendab väiksemat stressitaset, mis omakorda on oluline osa oma tervise hoidmisest.

2. Liiklemiseks kulub vähem aega ja raha

Väikelinnas on kõik käe-jala juures ​​– näiteks on võimalik ühest Pärnu otsast teise sõita umbes 15 minutiga. Ka ummikute puudumine aitab tohutult aega säästa. Hommikul sõidan tööle seitsme minutiga ning kõik päevased sõidud saavad kiirelt tehtud. Tallinnas võib äärelinnas elades sama distantsi läbimine võtta tund aega puhtalt ummikute tõttu.

Kuna kõik asjad on väikelinnas käe-jala juures, kulub transpordile praeguste kütusehindade juures ka vähem raha. Kesklinnas elades on võimalik kõik vajalikud sõidud teha jalg- või tõukerattaga, panustades nii ka rohelisse elukeskkonda.

3. Võimalus töötada kodust

Pärnu-taolisse väiksemasse linna kolimisele mõeldes on tihtipeale kahtluskohaks see, et töökoha leidmine on seal keerulisem. On loomulik, et kui töökuulutusi on vähem ning palgatase samuti väiksem kui Tallinnas, siis võib see esialgu ära hirmutada.

Küll aga pole peale koroonakriisi töökohad enam nii tihedalt asukohaga seotud. Näen oma igapäevatöös inimesi, kes on saanud võimaluse püsivalt kodukontorist töötada ning tänu sellele otsustanud Pärnusse kolida. Kui varem osteti siia enamasti suvekortereid, siis olen näinud, nüüd otsitakse just kortereid, kuhu aastaringselt elama jääda – nii on olnud näiteks meie Papiniidu või Mai tänava arendustega. Kaugtöö pakub ennenägematut paindlikkust.

Pärnu. Foto: Miston Capital

4. Palju meelelahutust ka talvel

Pärnusse kolimise osas tekitab inimestes ebakindlust ka talvine periood, mil suvist melu enam linnas pole. Huvitav on aga tendents, et Pärnus on viimasel ajal avatud hulganisti uusi toidukohti, mille omanikud on väljendanud soovi linnas aastaringselt tegutseda. See näitab, et Pärnu pole enam pelgalt suvepealinn, vaid on muutumas kohaks, kuhu inimestele meeldib aastaringselt tulla. Äririskid on kaalutletud ning ka talvel on näha, et nädalavahetuse õhtul näiteks välja sööma minnes tuleb laud ette broneerida, sest inimesi on palju.

Sealjuures on muidugi ka suvele orienteeritud sündmused ja meelelahutuskohad kvaliteedilt täiesti uuele tasemele jõudnud. Pärnus on aastaringselt populaarsed nii spaad, teatrid kui ka söögikohad ja näiteks eelmisel talvel jõudis siia üsna palju turiste ka väljaspool suvist aega. Muidugi on võimatu ette ennustada, mida toob endaga kaasa energiakriis, kuid mida rohkem külastajaid, seda lihtsam on Pärnu ettevõtjatel nina vee peal hoida.

5. Looduslähedus

Pärnu asub mere, jõe ning roheluse keskel. Üks minu klientidest, Moonika Lepistu, kes ostis endale kodu Bremeni arendusse, kommenteeris seda suurepäraselt: « Kaks värvi: roheline ja sinine! Palju neid linnu Eestis ikka on, kus nii palju põlispuudega parke ja merelähedusele lisaks ka jõevoolu nautida saab? Naudin selle linna mitmekülgsust, mis järgiks nagu oma olemusega looduse olemuse kulgu – kevadine ärkamine, suvine säramine, sügisene hääbumine ja talvine vaikus – kõik on esindatud!» Teine meie klient, Jarkko Niskala, kes otsustas Soomest Pärnusse kolida, on öelnud, et Pärnu rand meenutab talle lõunamaiseid randu.

6. Väikeses linnas hoitakse ühte

Kogukonnatunne on miski, mida olen aastate jooksul Pärnus eriti hindama hakanud. Väikese linna ühtsustunne on väga eriline – olen veendunud, et Pärnus kohtab rohkem naeratavaid teenindajaid või inimesi tänaval kui teistes linnades. Rahulikum elutempo muudab inimesed sõbralikumaks. Küsisin ka Moonika Lepistu arvamust ning ta ütles nii: «Inimesed on rahulikumad, linn puhas ja korras, olme- ja teenindussfäär hästi toimiv. Saab ennast supelsaksana tunda küll!»

7. Väikelinnas elamine on soodsam

Ajal, mil kinnisvarahinnad on kõrged, tasub vaadata ka väljaspool Tallinnat asuvaid kortereid, mis on pealinna omadest veidi soodsamad, kuid endiselt suurepärase kvaliteediga. Mitmed meie kliendid, näiteks ka Jarkko ja Moonika, on Pärnusse kolimise põhjusena toonud välja Rail Baltica arengu – peagi saab Tallinna ja Pärnu vahet liikuda vaid veidi rohkem kui poole tunniga.

Noored pered pistavad tihtipeale rinda pealinna kõrgete hindade, vähese roheluse ning kiire elutempoga, mis avaldab negatiivset mõju nii tervisele kui ka rahakotile. Tegelikkuses ei pea aga keegi üle oma varju hüppama selle nimel, et pealinnas elada. Miks mitte kaaluda elu väiksemas linnas?