Kuidas surmav gaas tekib?
Suurbritannia Hulli ülikooli keemiaprofessor Mark Lorch on teinud hiljuti põhjaliku ülevaate, kus märgib, et süsinikmonooksiid ehk vingugaas tekib siis, kui kütust ei põletata õigesti. «See juhtub sageli siis, kui puidu- ja söetuli jäetakse hõõguma või bensiini-, gaasi- ja petrooleumiseadmeid (nt boilerid) ei hooldata korralikult.»
Siiski ei saa eeskujulikule kütteseadme kasutamisele, hooldamisele ega oma kütmisoskustele lootma jääda. Kui vingugaas tuppa tekib, siis on ta ka surmav. «Vingumürgistust saab aga kergesti vältida,» märkis professor ja soovitas selleks vingugaasiandurit.
Kuidas ja kuhu andurit paigaldada?
Päästeameti andmetel sõltub vingugaasiandurile sobivaim koht mitmest tegurist: kütteseadme tüübist, ruumide planeeringust, ventilatsioonisüsteemist, inimeste tavapärasest paiknemisest ruumides ja ka ümbritsevast keskkonnast.
Sama kinnitas Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliidu tegevjuht Margus Oberschneider. Tema sõnul tuleb anduri paigaldamisel lähtuda eelkõige kasutusjuhendist, sest ainult nii saad olla kindel, et seade töötab ja annab ohust õigel ajal märku.
«Üks vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, kuna seade näitab vaid anduri juures levivat CO taset,» rõhutas Oberschneider. Kui vingugaasi võib tekkida teisteski ruumides, siis tuleks ka sinna andurid paigaldada.
«Suurema kaitse saavutamiseks soovitatakse paigaldada vingugaasiandur mitmekorruselise elamu igale korrusele,» selgitas Oberschneider. «Kui kodus on vaid üks andur, siis peab tagama, et häiret oleks kuulda ka teistesse tubadesse.» Näiteks võib suletud uks takistada magaja ärkamist häiresignaali peale.