EESKUJUD ⟩ Maapiirkondade korteriühistud on oma kandi suunanäitajaks

Korteriühistu Alavere Kose mnt 22. Foto: Erakogu

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul paistavad maapiirkondades asuvad korteriühistud silma järjest usinama renoveerimisega.

«Majad soovitakse korda teha terviklikult, lisada ka soojustagastusega ventilatsioon, päikesepaneelide vastu on huvi suur,» rääkis Mardi, kelle sõnul on parimaks näiteks tänavune korteriühistute konkurss, kus maapiirkondade ühistuid tabas tõeline auhinnasadu.

Parimaks renoveerimisprojektiks tunnistati tänavu KÜ Alavere Kose mnt 22 Anija vallast, mis viis läbi kortermaja tervikrenoveerimise omavahendite, SA KredExi ja kohaliku omavalitsuse toel. Auhinnaga «Ilus koduümbrus 2022» pärjati KÜ KT 17 ehk korteriühistu Kaare tn 17,

Uuemõisa alevikust Haapsalust ning eriauhinna «Särav eestvedaja» pälvis KÜ Võibki juhatuse liige Sirli Paistu Kärkna külast Tartu vallast.

Mardi sõnul on aga maapiirkondade ühistud silma paistnud ka varasemate aastate konkurssidel. Näiteks mullu sai eriauhinna. «Parim renoveerimise ja ilusa koduümbruse terviklahendus» KÜ Kroon, Pärna tee 3, Uusna külas

Viljandimaal, kes lisaks kauni koduümbruse kujundamisele oli ellu viinud ka tervikrenoveerimise ja viinud maja puuküttelt üle maaküttele.

«Korteriühistu soovis olla oma külas eeskujuks teistele korteriühistutele. Kortermaja stiilne ja kaunis välisilme ning majas teostatud mahukad tööd moodustasid komisjoni hinnangul perfektse terviku,» tunnustas Mardi.

Mullusel konkursi anti välja ka eriauhind eriauhind «Maapiirkonna pärl», mis läks Märjamaa valla korteriühistule KÜ Kasti keskus 8. «Tegemist on korteriühistuga, kes kehvas seisus kolhoosielamu kordategemiseks käinud aastatega läbi tohutu kadalipu. Tulemus on vaimustav: hoone on muutunud nii seest kui väljast. Uus küttesüsteem toimib ööpäevaringselt, korterid on soojad, trepikojad on uuendatud ja puhtad. Sooja vett tehakse päikesepaneelidest saadava energiaga tsentraalselt, paigaldatud on ventilatsioonisüsteem ja kogu torustik on vahetatud. Ühele korterelamule väikses külas on antud uus elu ja mis kõige tähtsam – elanikud on rahul ja õnnelikud,» tõi välja Urmas Mardi.

Mardi sõnul ongi rekonstrueeritud kortermaja väikses alevikus või külas omamoodi suunanäitajaks – kui nähakse, kuidas naabermajas on toad soojad ja hea sisekliima, aga arved väikesed, soovitakse samamoodi elada. «Tihti on piirkonnas rekonstrueerimise vedajaks üks energiline korteriühistu juht,» rääkis Mardi ja tõi näiteks «Parim korteriühistu juht 2021» võitja Kristi Hannuse korteriühistust Puhja Kodu. „Ta viis korraga läbi nelja maja tervikrenoveerimise. Erakordseks teeb olukorra ja ka ühistujuhi saavutuse see, et kõik need neli maja kuuluvad ühte korteriühistusse.

«See tähendab aga, et iga maja oli omaette objekt oma murede ja probleemidega, mis vajasid tähelepanu, rääkimata sellest, et renoveerimisotsuseni jõudmiseks tuli ühistujuhil suhelda nelja maja elanikega,» tunnustas Mardi.

Maapiirkondade parimatelt on nutikaid nippe õppida ka teistel: näiteks 2018. aastal eesti parima renoveerimisprojekti tiitli saanud KÜ Pargi 3 Alu alevikus Raplamaal tegi lisaks maja tervikrenoveerimisele ka majale liiklusskeemi. Vajaduse selleks tingis parkimiskaos - trepikodade uste ette pargitud autod ei lubanud vaat et poekotiga enam majja sisenedagi, autode mõlkimistest ja konfliktidest rääkimata.

«Nii oli ühistu sunnitud koostama liiklusskeemi, et igaüks ei sõidaks ega pargiks kohta, mis pähe tuleb,» meenutas Mardi. Renoveerimise käigus taastati õueala asfalt ja ka parkimiskohti tuli juurde. «Huvitavaid ideid ühistutel jagub, tuleb need lihtsalt üles leida. Hea võimalus ongi kohtuda kolleegidega näiteks Eesti Korteriühistute Liidu üritustel ja üksteiselt õppida,» vahendas Mardi.