PZU Kindlustus registreeris juhtumi, kus peale keemilist pesu ja kuivatust sõidukisse jäetud käterätid tekitasid põlengu, mille tulemusena tuli auto maha kanda.
JÕHKER ⟩ Pesust tulnud käterätikud lahvatasid autos leekidesse
Juhtum leidis aset septembris, kui kindlustusandja klient käis käterätte pesemas. Peale pesu ja kuivatust pani ta käterätid sõidukisse ja sõitis koju. Käterätid jäid ööseks sõidukisse. Järgmisel hommikul sõiduki ust avades süttisid käterätid põlema. Sõiduk ise sai kuumakahjustusi ja läks mahakandmisele.
«Juhtunus inimesed õnneks viga ei saanud, kuid põleng kahjustas auto salongi nii palju, et remont ei olnud otstarbekas. Antud juhul oli tegu rätikute isesüttimisega, mida teatud materjalide puhul ja tingimustel võib ette tulla. Siiski esineb selliseid juhtumeid harva ning sõidukikindlustuses veel eriti,» ütles PZU Kindlustuse sõidukikahjude grupi juht Teet Järv.
Pestud rätikud ja voodipesu võivad süttida, kui nad on puutunud kokku toiduõli või füsioteraapia- või massaažiõlidega ning kuhu võib pärast pesu jääda õlijääke. Isesüttimise ennetamiseks tuleb kasutada rohkelt pesuainet ja pesta kuuma veega ning enne voltimist või virnastamist peab pesu maha jahutama.
Kõige rohkem tuleb isesüttimist ette ehitustöödel, kui näiteks õlised kaltsud on jäänud puitpõrandale või muule süttivale pinnale. Õlised kaltsud tuleb alati õue viia, panna klaasist või metallist anumasse või siis ohutult põletada.
Lisaks on süttimise oht märjal heinal, kus tekib bioloogilis-keemiline protsess, mille käigus eralduv soojus võib süüdata ümberolevaid tulekartlikke materjale. Samuti võivad süttida biojäätmed, kus roiskumisega eraldub soojust.