Arhitekt: hoone pika eluea tagab parim võimalik arhitektuur

Pilt on illustreeriv. Foto: Elvo Jakobson

Austria arhitekt ja jätkusuutliku ehituse asjatundja Dietmar Eberle rääkis projekti «Architects, not Architecture» ja VELUXi intervjuusarjas «Visionen» antud intervjuus, et suurim panus jätkusuutlikku ehitusse on see, kui rajatakse vaid parima võimaliku arhitektuuriga hooneid.

Dietmar Eberle kodukoha vanad hooned toovad endas esile midagi, mis on arhitektile eeskujuks: kohalikud ehitusmeistrid käisid olemasolevate materjalidega ümber äärmiselt hoolikalt ja targalt ning lõid seeläbi suurt praktilist väärtust. Kogu maailmas tegutseva arhitektuuribüroo Baumschlager Eberle Architekteni asutaja jaoks on selline ehituskunst ja selle tundmine jätkusuutlike hoonete ehitamisel võtmetähtsusega.

Lisaks minimaalsele ressursikasutusele on Dietmar Eberle hinnangul pikk kasutusiga veel üks jätkusuutliku arhitektuuri alustalasid. Tema algatatud uurimisprojektid tehnikakõrgkoolis ETH Zürich jõudsid järeldusele, et suure arhitektuurilise väärtusega hooned püsivad kauem kui need, millel see puudub.

Viimasel ajal laialt kasutatavasse ja võrreldes teiste materjalidega eriti jätkusuutlikuks peetavasse liimpuitu suhtub Dietmar Eberle kriitiliselt. «Tekib küsimus, kas me lahendame kliimakriisi selle abil, et võtame metsadest süsinikku siduva puidu ja muudame selle millekski, mille puhul me isegi ei tea, kuidas seda ümber töödelda,» märkis ta. Arhitekt lisas, et on ka ise oma karjääri jooksul puitarhitektuuriga tegelenud, kuid kasutanud massiivpuitu, mille jätkusuutlikkuses ta täna samuti kindel ei ole.

Omaette küsimus on Dietmar Eberle sõnul ka pidevalt kasvava tehnika hulk, mida hoonetes kasutatakse, sest selle eluiga on piiratud ja hooldus seotud suurte kuludega, mis omakorda on kasvatanud tunduvalt hoonete ülalpidamiskulusid. Tema hinnangul peab hoone kasutama võimalikult palju päikesevalgust, loomulikku ventilatsiooni ja energiat, mida toodavad hoones viibivad inimesed ise ehk passiivseid sisekliima lahendusi.

Dietmar Eberle sõnul ei armasta inimesed siseruumides tõmbetuult ja müra, mida tekitab sundventilatsioon. «Kui soovite inimestele head teha, siis eemaldage ventilatsiooniseadmed, nii lihtne see ongi,» märkis ta. «Soojuse ülekanne peab toimuma läbi soojuskiirguse, mis iseloomustab nii päikest kui ka kahhelahju. Soojuskiirgus on alati meeldivam kui konvektsioon,» lisas arhitekt.