KORSTNAPÜHKIJA ⟩ Ohtu seavad end need, kes on juba aastaid kütnud!

Jürmo Piberman. Foto: Erakogu

Jürmo Piberman on töötanud korstnapühkijana 11 aastat ning näinud korstnaid, mille seisukord on uskumatult halb. Usutluses rääkis ta, millised valed kütmisharjumused on inimestele vanast ajast sisse juurdunud ning mida ta neile soovitab.

Kui tihe töögraafik teil on?

See oleneb hooajast. Inimesed on harjunud mõtlema kütteseadmete puhastamisele enne kütteperioodi algust ehk sügiseti. Kuna mul on palju püsikliente, siis on töö aasta suhtes üsna võrdselt jaotunud – olen õpetanud inimesi, et korsten tuleks üle vaadata korra aastas. Samas on ooteaeg ikkagi sügiseti paar kuud, kevadel kuu aega.

Kui tihti näete väga halvas või ohtlikus seisus korstnaid?

Kuna minu kliendibaas on püsiv – 70–80 protsenti inimestest on mind ka varem kutsunud, siis on neil kütteseadmetega hästi. Aastas näen kokku 30 kuni 40 ohtlikku kütteseadet. Seal mängivad rolli erinevad tegurid.

Mis võib inimesele ohtu kujutada?

Üks on korstna ots – see võib olla lagunenud ja tihendatud põlevmaterjaliga, näiteks vahu või makrofleksiga. Teisalt võivad olla mõrad korstna pööningule jäävas osas või on puitkonstruktsioonid liiga lähedal ja võivad süttida.

Ohtlikud võivad olla ka ühenduslõõrid, mis ühendavad kütteseadet ja korstnat. Kui need on kinni kaetud ja ma ei saa vaadata, kas on tekkinud mõrasid, kust võib kuumus ja suits sisse pääseda. Lisaks võib tekitada ohtu küttekolle ise – mõningate ahjude puhul on küttekolded lagunenud ja ahju lagi varisemisohtlik.

Lisaks olen näinud läbipõlenud sauna- ja praeahjusid või katkiseid pliidiplaate, mis võivad tekitada ohu kütmise ajal. Kuumus kandub edasi põlevmaterjalidesse või läheb suits tuppa. Eriti halb on olukord, kui tuppa jõuab lõhnatu ja värvitu vingugaas, mis võib inimesele juba eluohtlik olla.

Kuidas vingugaas tuppa jõuab?

Vingugaas tekib enamasti siis, kui küttekolle on katki. Et seda ei juhtuks, peab kogu küttesüsteem olema terve ja ilma pragudeta, sest ka läbi pragude võib vingugaas tuppa pääseda.

Teine võimalus on see, et siiber suletakse liiga vara – nii takistatakse vingugaasi tee korstnasse ning see jõuab hoopis eluruumidesse. Siibri tohib sulgeda alles siis, kui kõik söed on kustunud. Vanast ajast on inimestel millegipärast arvamus, et kui söed on all, siis peaks siibri sulgema, et mitte korstna kaudu sooja välja lasta. See on vale! Ohtu seavad end need, kes on juba aastaid kütnud ja muutuvad liiga julgeks. Need, kes on endale alles hiljuti kütteseadme soetanud, on tihti palju ettevaatlikumad.

Mida te visiidi jooksul kontrollite?

Kõigepealt uurin, kuidas on aasta läinud ja kas on mingeid muresid. Uute puhul võtan ka läbi, kas teatakse, kuidas siiber töötab, kuidas ahju kütta ja sulgeda. Tavaliselt tekib inimestel küsimus, kui palju puid alla panna ja kui tihedalt tuleks kütta.

Seejärel puhastan korstna tahmast – selle kogunemisel võib korsten süttida, teisalt on tahm ka soojusisolaator. Kui tahma on liiga palju, ei saa seade korralikult soojendada. Iga objekti lõpus annan ülevaate kütteseadmete üldisest ohutusest. Kui mingi kütteseade on väga halvas seisus, siis teen Päästeametile ettepaneku, kellel on õigus selle seadmega kütmine keelata.

Kui sul on plaanis kutsuda koju korstnapühkija, tuleks enne visiiti ajada korda järgmised asjad:

• võimalda korstnapühkijale juurdepääs kõigile küttesüsteemi osadele;
• veendu kõigi ligipääsuvõtmete olemasolus enne korstnapühkija tulekut;
• eemalda küttekolde ja puhastusavade lähedusest mustust kartvad esemed;
• veendu, et korstnapühkija saabumise ajaks on korsten ja kütteseadmed jahtunud ning kolded põletamata jäänustest vabad;
• taga ohutu ligipääs korstnale.

Isegi kui korstnapühkija on seadmed üle vaadanud, siis tuletame meelde, et alates selle aasta märtsist on vingugaasiandur kohustuslik ka tahkekütteseadmega hoonetes, kus on näiteks ahi, pliit või kamin. G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala toob näite, kui salakavala vaenlasega vingugaasi näol tegemist on.

«Meil on ette tulnud juhtumeid, kus tänu vingugaasianduri paigaldusele on inimesed avastanud, et nende eluruumides on pikemat aega olnud vingugaas. Inimesed on kurtnud pärast anduri paigaldamist, et andur annab kogu aeg häiresignaali. Põhjuseks pole selliste juhtumite puhul mitte rikkis andur, vaid vingugaas eluruumis. Sellisel juhul tulekski kutsuda korstnapühkija, kes vaataks üle küttekehad või kütmisviisid. Kuigi väikese CO kontsentratsiooni puhul ei pruugi inimene kohe ennast halvasti tunda, siis pikemaajaliselt on see ikkagi tervisele kahjulik.»